Jabulujule with Lady D kuKhozi FM is an interactive magazine show catering for a wide variety of listenership with the aim to deliver information, provide entertainment and build the nation. It tackles diverse issues, topics and news whilst also bringing the listener an assortment of the best of SA entertainment, current issues, debatable issues, to more light hearted and laid-back issues.
The show is engaging, insightful, friendly and often tries to instil a spirit of togetherness amongst its listeners. Rural development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are part of what characterizes the show.
The show sets out to inspire & uplift, inform and give insight, educate and empower, all while entertaining the listener.
Teatime no Lady D Mam Khoza ngaze ngagowa. Ngihlangane no wesilisa ngo February 2026, le nsizwa engikubone kuyo usuku nosuku intombi entsha. Cha nkosiyami akuselona isoka leliya ngathi uloyiwe. Uzongibuzake bengihlaleleni? Amasoka anendlela yawo ke ikho ebizwa ngamasoka so nami bengithithiza ziyakhona. 3 min
Inkinga enginayoke ukuthi ngimalile kuqala ngo July futhi ngabe nginamanga uma ngithi uke wangincenga angithi phela uye I Princess vele kuncengwa yena so angibanga nandaba, ngesonto elidlule la ngithole ukuthi ngikhulelwe. Ay’ ke ngibuyele kuye ngimazise nge WhatsApp, wafona wabuza ukuthi "Why now?" Akanaso iskhathi sama games ami futhi vele angishongo ukuthi ingane eyakhe! Mayeeeee ngimbuze uchazani ngoba eyakhe? impendulo yathi ngikhetha yena [ehleka efake nama emoji okuhleka] ngathi ayi sekosiza DNA wathi choooo akafune DNA, elokugcina angishiya nalo wathi" bengingathanda siyiqede i communication yethu today, wathi ucela ngisho konke engifuna ukukusho, wabe esengi blocker.
King Coward sikhuluma ngabantu abanomona, babe nomona ngisho usuzizamela uzidayisela okuthile
Ncipha Bugebengu no Brigadier Nduduzo Bhengu oyinhloko yakwa SAPS esifundazweni saKwaZulu Natali ophikweni le Criminal Record and Crime Scene Management Kwa-Zulu Natal. Namhlanje silandela udaba lomlaleli osithumele I email ebeka ubunzima abhekene nabo bokungatholi izitifiketi zezingane zikaMfowabo owadlula emhlabeni ngesihluku.
Sino Mnz Cyril Mncwabe ocingweni ngethemba lokuthi uzosiza u Hlengiwe akwazi ukuthola izitifiketi zezingane zikaMfowabo.
Igama lami bengicela lingadalulwa, ngingowesifazane okuma 40s ngokweminyaka. Yazi mama ngibhala lencwadi ngoba ngifuna usizo kumndeni wokhozi. Indaba yami injena. Nginezingane ezimbili eyentombazane neyomfana, le yentombazane ubaba wayo washona le Montana ukhona uyaphila kodwa asisazwani sineminyanka ewu 7 sahlukana. Manje ngibe sengithola omunye umuntu emva kokuhlukana no baby daddy, manje inkinga lomuntu engizwana naye mncane ngokweminyaka kunami mina ngimdala kuye and yena akanankinga ngalokho. Siyathandana kakhulu kodwa inkinga ikimi mom khoza ile yokuthi ngimdala kuye and ufuna siye kubo manje kodwa mina ngiyesaba ukuthi mhlampe ngeke bangithande kubo njengoba ngimdala kuye, u guy uneminyaka ewu 31, okunye ngike ngakhulelwa ingane yakhe yachitheka futhi umama wakhe uyazi ngalokho, Into embi esingifikela ukuthi ngivele ngimyeke ngize ngacabanga ukubhalela kuhlelo oluthile ngithi abangifunele umuntu ngivele ngimyeke lo omncane kimi, ngoba ngisaba ukubekwa amabala nokubizwa ngamagama.
Sikhuluma ngezingqinamba eziba khona emsebenzini njengoku bhulishwa, ukungazwani nozakwenu noma abaphathi abakhuluma kabi kubasebenzi. Ukuthi ubhekana kanjani naleso simo uma ungumsebenzi ukuze ungangenwa kalula izifo ezingosomathuba
Silandela udaba lwezithandani zaseZimbabwe ezafika la eNingizimu Africa zinganawo amaphepha asemthethweni, zahlala zaze zathola indodakazi eneminyaka ewu 18 njengamanje kanti nayo ayinawo amaphepha ukuba kuleli. Lengane ikhuleliswe umuntu wakhona la eNingizimu Africa ingane yabo inamasonto awu 45 izalelwe la eNingizimu Africa nayo ayinawo amaphepha manje sekumele ibuyele ezweni lase Zim inkinga nakhona idinga amaphepha ayisiqinisekiso sokuthi eyase Zim. Sizoxoxa Mnz Cyril Mncwabe oyi Provincial Manager yakwa Home Affairs ngaloludaba
Ncipha Bugebengu no Brigadier Nduduzo Bhengu oyinhloko yakwa SAPS esifundazweni saKwaZulu Natali ophikweni le Criminal Record and Crime Scene Management Kwa-Zulu Nata
Ngeledlule besikhuluma ngezinto ekumele uzigweme uma uwumuntu wesilisa ukuze uzokwazi ukuba nembewu eyanele ube ubaba ngokuba nezingane, uDokotela uzobe ephundula imibuzo yabalaleli
Ncipha Bugebengu no Brigadier Nduduzo Bhengu oyinhloko yakwa SAPS esifundazweni saKwaZulu Natali ophikweni le Criminal Record and Crime Scene Management Kwa-Zulu Natal. Njengoba sisakwinyanga yabantu abasha, sikhuluma nomuntu omusha owehlelwa isimo esashintsha impilo yakhe. Sixoxa no Lethukuthula owaphucwa imoto washiywa esele nesikhindi sangaphansi emva kokuphucwa imoto, wazithola ehlukumezeka ngesenzo esamehlela sizoxoxa naye no Baba wakhe u Zwelibanzi Ngcobo.
kubungazwa oBaba eNingizimu Africa, sisaqhuba kulelo giya ngoba umuntu wesilisa ubalulekile ekhaya nasemphakathini. Siyazi ukuthi akusiwownke umuntu onguBaba, abanye bayafisa kodwa isimo sempilo singavumi so namhlanje uDokotela uzobe eqwashisa, efundisa ngezindlela zokuthi umuntu wesilisa akwazi ukwandisa umndeni, wonke umuntu abizwe ngobaba kungabi khona osala ngaphandle. (Tips on increasing stronger sperm cells and sperm counts ukuze izinhlamvu zizokwazi ukufinyelelela eqandeni)
Ngiyabingelela emsakazweni ohamba phambili, ithimba lonke le Jabulujule nabalaleli emakhaya. Ngingowesifazane othandana nabanye besifazane, ngiganiwe manje ngifuna ukuthatha owesibili manje inkinga ubeshadile ngaphambilini nomunye wesifazane. Inkinga ke ilo wesifazane abeshade naye ongafuni ukusayina amaphepha esehlukaniso ngoba ethi usafuna kube nemali abahlukaniselana yona. Okuyinkinga ukuthi uvele unemali amqola yona ewu R120 000. Ngiyacela mom Khoza nabalaleli ngemibono nokuthi yini okumele ngiyenze ngifuna ukushada nomuntu wami
Nginenkinga la 4yrs back ngasukelwa uMakoti wakwaMakhelwane uthi wazaliswa ubaba omdala wezingane zami, kuthe kunosiko Kubo kamyeni wami. Kuthe Sekusondele usuku lokuthi kwenzelwe ingane yami usiko AFIKE kimi 10 min
umakoti wakamakhelwane athi ucela ukuthi Uma sekwenzelwa eyami kufakwe neyakhe, ngase ngithi ngicela ahambe akhulume nobabo mdala Kube uyena okhuluma nomyeni wami, angakwenzi lokho ngoba ufuna Kube imina engitshela umndeni. Lufike usuku lokwenza usiko zenzelwe ingane, isale eyakhe ngoba akezanga ukuzozikhulumela. Ngakusasa afike uMakoti wakwaMakhelwane, uzongilwisa ngokuthi wayengitshelile mina ukuthi ingane eyasemzini. Kodwa manje ukhona owamzalisa akatsheli yena, uthe uma esefikile ngosuku olulandelayo kwayima eyikhuluma indaba kukhona nenguduso yakhe ubabomdala. Wabe esechazelwa ukuthi ngeke besakwazi ukwenzela ingane isiko ngoba ingane kumele iqale ibikwe emsamu ngaphambi kokuba iye esbayeni, manje yena usebeka mina icala lokuthi ingane eyenzelwanga isiko ngenxa yami
Intsha ka 1976 yayilwela ilungelo lokufundiswa ngezilimi ezingena ngcindezelo, eyanamuhla intsha yona ilwa no khwantalala lwe mental health olugcina luyifaka ezidakamizweni nasekuthatheni izimpilo zayo ngokwayo.
Emasontweni amabili edlule, kwethulwe ngokusemthethweni umjovo wokuvikela umuntu ukuthi angalitholi igciwane le HIV, sizozwa kabanzi ukuthi usiza kanjani lomjovo u Dr Nomcebo Mthembu uzowuchaza kahle ukuthi usebenza kanjani
sicela uqale ngokuyichaza I Will ukuthi iyini, futhi kungani kubalulekile ukuthi wonke umuntu abe nayo?
Ncipha Bugebengu no Linda Thahane oyi Director ka Jotela Mtika Consulting. Sikhuluma nge Incorrect finger prints capturing, ukuphambana kwembiko uma kuthathwa izithupha nokuthi kunamuphi umthelela ekukhipheni igama lakho ohlwini labantu abanamarekhodi okuginqa izithupha
Mam Dudu liyangishisa lelitiye, ngiwu anonymous. Ngiyindoda esebenzela kude nasekhaya, ngibuya kathathu noma kane (4) ngonyaka ngenxa yokubambeka emsebenzini. Uma ngigodukile ngizizwa ngiyindoda ngithandwa ngoba ngithola ukunakwa nokunakekelwa ngayo yonke indlela. Inkinga yami yaqala ngizithola ukuthi ngiyagula ilezizifo ezikubamba amasonto ambalwa bese ziyakudedela. Ngangilokhu ngithi izifo zokukhula kodwa uma emtholampilo sekuthiwa ngino STDs ngabona ukuthi kunakele ekhaya ngoba mina anginaso isikhathi sokulandela amantombazane azodla imali yezingane zami. Umama wezingane zami angikaze ngimbambe nomuntu wesilisa kodwa ngesikhathi ngisemtholampilo kwavele kwacaca ukuthi lento ngayisulelwa uyena. Inhliziyo ibambelele ifuna incazelo manje angiyazi lento ngiyiqale ngaphi ukukhuluma naye. Nginombuzo owdwa ukuthi lamadoda axolela abafazi uma bephingile basuke bexole ngempela noma ikhohlisana ihlomile?
Ngiyabingelela mum khoza, njengoba ngibhala lendaba nginamahloni. Ngahlangana nomuntu engangithandana naye e rank e pinetown. Nami ngabona uswahla lensizwa ngathatheka. Wathi eqala engicela ukuthi siyophuza Ikhofi ngase nginqumile futhi ngibonile ukuthi kuzoba umyeni wezinkomo Kushuthi ngokuhamba kwezinyanga ngazithola ngizithwele ingane yalo uswahla lensizwa, ngahlala ngalinda ngosuku eyethembise ukuthi uzovela ngalo ekhaya, akazange afike kunalokho wangitshela ukuthi ushadelwe. Angikaze ngimbone efake I ring ngisho mhla siqala ukubonana, akaze ayithi vu leyo. Sengamukela ukuthi ngadlalwa umuntu wesilisa ngicabanga ukuthi ungifisela ikusasa elihle naye kanti uziqhubela isikhathi ngami. Nginombuzo mum khoza, kungani abantu besilisa bezifihla ukuthi bashadelwe kodwa baziveze njengabantu abangaganiwe?
Ncipha Bugebengu no Brigadier u Nduduzo Bhengu oyinhloko yakwa SAPS esifundazweni saKwaZulu Natali ophikweni le Criminal Record and Crime Scene Management (Kwa-Zulu Natal). Namhlanje sibheka udaba lokuhlonipha umthetho njengokuthi uma ufika kwi crime scene endaweni yesigameko kuthiwa ungathinti lutho kuze kuqedwe ukuthatha ubufakazi nama ama finger prints ukuze ungazitholi uboshelwa ukuzaphamisa noma ukuvimbela ukusebenza komthetho.
Angibingelele Mam Khoza, nginoMama bezingane abathathu nezingane ezintathu. Ngangigijima ngezikhathi zami ngisemusha manje sengimdala sengizinikele enkosini. Ngibe sengibona imbali enhle ekholwayo ngayilandela. Lentokazi, ayinayo ingane futhi sengiyilobolile ngoba ngibone sekuyisikhathi sokuthi ngishadelwe ngibe nomndeni, ekhaya kubo bangamukelile kodwa ngapha ekhaya umndeni awuboni ngaso linye ngoba bafuna ngithathe omunye womama bezingane othandwa yibona kanti mina sengizibophezele ukuqala umndeni nayo lentokazi. Ngiyafisa ukwazi ukuthi kuyicala yini 10 min
ukushada nomuntu ongenayo ingane naye?
Sino Mpumelelo Zikalala from Zikalala Attorneys, unguzomabhizini aphinde abe umhlaziyi wezomthetho. sikhuluma Repo Rate, okuyizinga lenzalo elibekwa yi South African Reserve Bank eyaziwa ngokuthi iBhange Elikhulu laseNingizimu Afrika. Leli bhange liyisikhungo esinomsebenzi wokuphatha nokuvikela uhlelo lwezimali lwezwe futhi iyona ephethe ukukhishwa kwemali yaseNingizimu Afrika, okuyi currency yeRandi. Uma I repo rate inyuka, ukuboleka imali kubiza kakhulu njengoba amabhange enyusa inzalo yawo. Lokhu kungaholela ekutheni abantu banciphise indlela abasebenzisa ngayo imali. Kodwa uma i-repo rate yehliswa, ukuboleka kuba lula futhi kushibhe, okungakhuthaza abantu namabhizinisi ukuthi batshale imali. I Repo Rate iyithuluzi elisetshenziswa yi Reserve Bank ukulawula ukwenyuka kwamanani ezimpahla nezinsiza nokugcina umnotho wezwe uzinzile.
sikhululuma no Mondli Dlamini owaqala ukuganga eneminyaka eyishumi nane (14) owenza amacala obugebengu bokubamba inkunzi kuhlonyiwe waphinde waba necala lokubulala. Nakuba engaphandle kodwa usaya e police station ukuyosayina kuze kube unyaka ka 2038 esayina. Sizozwa ngesigwebo esikhishwa inkantolo ngamacala okubulala nokuphanga kuhlonyiwe nokuthi yini le esayinwayo.
sihamba no Bishop Benjamin Dube oshintsha izimpilo zabantu ngamazwi akhayo nabuyisa ithemba. Ziningi izinto esidlule kuzo siyizwe, singabantu kodwa asiziniki ithuba lokuhlala phansi sikhothe amanxeba ngoba le mpilo esiyiphilayo iyadimanda
Kulenyanga besibungaza I Mother’s Day kanti kulelisonto siqala I Child Protection week. Sibheka ubudlelwane phakathi kwaMama nengane njengoba sesiyigoqa lenyanga kaNhlaba. Sixoxa noMzali ongumlingisi wakuleli futhi oyi influencer u Linda Mtoba oneminyaka eminingi esendimeni kaqedisizungu.
Ngicela ungifihlisise, ngiyindoda ephila impilo ehlelekile. Nginonkosikazi esengiphile naye iminyaka futhi angikaze ngibheke omunye umuntu wesifazane ngendlela engibukayo umkami. Kuthe ngelinye ilanga sizixoxela emsebenzini nozakwethu, kwase kungena indaba yokuthi abafazi bethu bayalishaya ibhodwe kanti lamantombazane angaganile ayavilapha ukupheka futhi amanye awakwazi ukupheka. Kwakunentokazi eyayizithulele ngesikhathi kunalenkulumo mpikiswano ivele iwumuntu ozothile, yavele yafika ngakusasa ingiphathele isikhaftini ithi izongizwisa isandla sayo ebhodweni.
sibona ngeledlule owesifazane ophumele ezinkundleni zokuxhumana ecela usizo ngoba uvele washwabana ubuso engathi umuntu oseneminyaka eminingi ephila emhlabeni. UDokotela namhlanje uzobe ekhuluma ngayo lendaba etrendayo ye Werners syndrome.
Ncipha Bugebengu no Linda Thahane onguMqondisi we Jotela Mtika Consulting. Sikhuluma ngodaba oluhlupha abaningi,udaba lokususa kucishwe ngokuphelele irekhodi lobugebengu (Expungement) lokhu kwenziwa esikhungweni se South African Police Service Criminal Record Centre, lokhu kusho ukuthi umlando walelo cala uyacishwa ngokuphelele. Lolu hlelo lulungiswa u UMnyango Wezobulungiswa Nokuthuthukiswa KoMthethosisekelo (Department of Justice 5 min
and Constitutional Development), umuntu kudingeka akhokhe imali yokuthola isitifiketi (Police Clearance Certificate) uma izithupha sezicishiwe.
IKHAYA LAMACIKO no Siyabonga Mpungose
eKhaya Lamaciko Sihamba noSiyabonga Mpungose, singena emoyeni wenkondlo lapho amazwi ejwayelekile ehluleka khona.
INGONO YOMSAMO no Professor VVO Mkhize
sikhuluma ngamaphupho nezibonakaliso okungumqulu nomcamelo womlando wempilo yenjabulo nenhlupheko yethu. Ithongo nedlozi libhoboka ngakho ukusicacisela lapho konakala khona nalapho kufanele silungise khona.
Mpilonhle Mpilonde no Dr Nomcebo Mthembu ongumsunguli we Medilution clinic and lifestyle
Sikhuluma ngesibhobo
Notha uJule ngezamabhizinisi kulengosi sikhuluma nochwepheshe nongoti emabhizinisini sicushise osomabhzinisi abasafufusa emikhakheni eyahlukahlukene. Sino Mpumelelo Zikalala from Zikalala Attorneys.
Ngangisemathandweni iminyaka eyisikhombisa, ngokwami kwakumnandi. Kwasa ngokunye mhla umlisa engishiya ngikhulelwe wayolobola intombi ka 3 months bashada. Ngabeletha ingane, ngathola uMuntu owangamukela nengane yami saba umndeni sashada. Indodana yami iyasebenza manje umfana oziphethe kahle ohloniphayo. Lendoda eyangishiya ngikhulelwe isiyahlukana yahlukanisa nomkayo manje isibuyile izongiphula umoya nje ifuna ingane yayo. Iyangicika lento, ngicela ningihlaziyele lendaba ukuthi kushuthi kumele ngimfake empilweni yengane ayengenandaba nayo engayazi nokuthi idlani ihlalaphi iphila ngani yonke leminyaka ..
Monday Therapy no Ntando Khambule (King Coward) waziwa kakhulu ngekhono lakhe kwezobuchwepheshe (digital content creator) uvelele eNingizimu Afrika yonkana futhi ungumuntu onethonya ezinkundleni zokuxhumana. Unabalandeli abangamakhulu ezinkulungwane, futhi waziwa kakhulu ngamahlaya akhe athe chithi saka ezinkundleni zokuxhumana, la ekhuluma khona ngezindlela zokuphila, kanye namavidiyo ahlekisayo adonsa ukunaka kwabantu ezinkundleni zokuxhumana.
Ncipha Bugebengu no Brigadier u Nduduzo Bhengu oyinhloko yakwa SAPS esifundazweni saKwaZulu Natali ophikweni le Criminal Record and Crime Scene Management (Kwa-Zulu Natal)
eKhaya Lamaciko Sihamba noSiyabonga Mpungose, singena emoyeni wenkondlo lapho amazwi ejwayelekile ehluleka khona. Namhlanje samukela izimbongi u Sanele Khumalo no Amile Ngcobo basikhumbuze ngobuhle bolimi nobuciko besintu..
sikhuluma ngokuHlaba nokuchitha igazi ukuthi kuyingxenye enkulu yesintu namasiko ethu. Kukhona ukuhlaba esisuke sigcina isiko elithize, sibonga, sishweleza noma sicela kwabangasekho. Pho kusuke sekwenzenjani sithi siqeda ukubusa bese kuvela isifo noma umshophi emndenini?
Sikhuluma ngokukhuluphala nokuba noMkhaba, udokotela uzochaza ukwakheka kwawo nezifo ezingasebenzisa ithuba uma unesisu esikhulu, isigaba sesibili (Part 2)
Njengoba kade sibungaza I Mother’s Day sibheka ukuthi umzali uyazi yini ukuthi unelungelo lokuthi izingane zakhe zimondle uma sezisebenza?
Ncipha Bugebengu no Brigadier u Nduduzo Bhengu oyinhloko yakwa SAPS esifundazweni saKwaZulu Natali ophikweni le Criminal Record and Crime Scene Management (Kwa-Zulu Natal). Namhlanje sixoxa no Mnz MBONGENI MDLULI owazalelwa endaweni yase MBUMBULU nowaqala ukuganga nokuba inkabi eneminyaka ewu 14 futhi igama lakhe liyathinteka ekubulaweni kwabantu ngenxa yezimpi zepolitiki. Wagwetshwa iminyaka ewu 110, waphulelwa kwaba iminyaka ewu 35, njengamanje usadonde iminyaka ewu 18
Ngiyabingelela Lady D nabalaleli noKhozi. Ngicela ukuba u Anonymous ngenxa yokusabela impilo yami. Lendaba inde kodwa ngizozama ukuyifinqa, Mam Dudu sinekhaya eliyindlu yomxhaso esayishiyelwa abazali bethu. Yila senzela khona yonke into njengokushisa impepho, makunoomsebenzi sihlangana khona, nangamaholide sisuke sihleli khona ngoba Ilona ikhaya esinalo.
sikhuluma ngohambo lwempilo, uhambo olungelakho wedwa. Uhambo oluqala lapho ungakakuboni kahle, kodwa ngaphakathi kukhona okukudonsayo kukukhombise indlela.
Kuyenzeka empilweni umuntu akhonjwe indlela, kungaba ngamaphupho, izimpawu, noma amazwi abadala. Kodwa noma ukhonjiwe, akekho ozokuhambela leyo ndlela esikhundleni sakho.
IKHAYA LAMACIKO no Siyabonga Mpungose – uhamba nezimbongi Namhlanje eKhaya Lamaciko sihlangana nezwi lomhlaba, izwi lesizwe, izwi elikhuluma ngempilo, izimbongi. Sihamba noSiyabonga Mpungose, othwele igugu lobuciko, ehamba nezimbongi eziphilisa ulimi, umlando nomoya wesintu. Izimbongi azikhulumi nje kuphela – ziyalanda, ziyakhumbuza, ziyavusa. Ziyizwi labangasekho, zibe yizwi labaphilayo. Lapho imbongi ikhuluma, kuvuka umoya, kuvuleke izinhliziyo, kuzwakale iqiniso elingafihlekile.
Sikhuluma ngezinkinga eziqondene nekhala, ezivamile ezifana nokopha kwekhala (umongozini), izilonda ezimila ngaphakathi ekhaleni kanye nezinkinga zokuhogela
sikhuluma ngabantu esiphila nabo emphakathini abanokuphazamiseka ngokomqondo kodwa abenza amacala ambandakanya udlame, ukulimaza ngenhloso nokunye okunzima.
sikhuluma nge Haemophilia isifo sokopha ngokweqile nokungajwayelekile ngaphakathi nangaphandle emzimbeni njengoba umhlaba wonke uzobe uqwashisa ngalesisifo ngomhlaka 17 April.
Ngicela ungifihle, ngashada ngimncane ngisebenza kahle ngiziphethe kahle. Ngangena emshadweni ngingenangane, ngashada nendoda enezingane eziyisihlanu kodwa yayingifihlele ngazo ngathola siqeda ukushada. Umyeni wami wayebamba eyeka ngemisebenzi yama tender, kuyimi omise ikhaya ngezidingo zanyanga zonke yena engafaki ngisho isenti elimnyama. Bengizama ukubekezela, ngaqhubeka ngamthanda futhi 5 min
ngimhlonipha noma engangitshengisi thando kimi, ngibekezele ngisho engishiya ngedwa sengikhulelwe ahambe amasonto engabuyi ekhaya kodwa ngahlala ngoba ngimthanda. Usevele wavuka nencane intombazane wangishiya kanjalo nengane wayokipita. Kubuhlungu mam Khoza angazi ngokuthi ngizenze njani ngoba iminyaka ewu 23 akuyona into encane, ngicabanga indlela ebengizinikele ngayo kulomshado, bengiphilela uku impresa umyeni ngimthanda ngaphezu kokuzithanda mina kodwa usevele wangishiya kanjalo. Kubuhlungu ngikhala ngizithulise, njalo ngivuka umcamelo umanzi ngoba lomuntu ubeyikho konke kimi kwazise angisenabo nabazali …
GUEST - Mgabe Magabaza, Marriage & Relationship expert and a Therapist
Sawbona mam Dudu Khoza, Ngicela ningifihle Ngingowesifazane onenkinga lana. Ngithandane nomlisa iminyaka ewu 21 yonke wagcina eba umyeni wami...kuthe last year ngalonyaka impela ka 21 kwavele kwafika intombazane empilweni yomyeni wami yamdlisa yangifaka isichitho mina yase imuthatha umyeni wami yamqashela indlu eMayville iskhathi esiwu 3 months emuva kwaloko wahamba waya eGoli yangikhipha intombazane kwaphela duu ngami endodeni yami esengiwe ngivuka nayo. Inkinga yami enkulu ke yilena yesichitho engafakwa Sona yilentombazan asivumi ukusuka senza kubenzima nokuqhubeka nempilo impilo yami imile manje lapho nami 5 min
ngiyafisa ukudlula klento but akudluleki ngoba akunamunt ozimisele ukuba nobudlelwano name. Yasho intombazane ukuthi ‘angeke ngifunwe muntu mina angikhohlwe ngizonya nyi. Akhona ama message wayo ingihleka ingiqhoshela ithi ngiya gowa, ibhale ama message ngefoni ka myeni wami ithi ayisangifuni izenze umyeni wami bese iyacisha ukuze umyeni wami angaboni ukuthi ibhalile …
Ingono yoMsamo no Proffessor VVO Mkhize sikhuluma ngabantu abahlushwa imimoya yethongo nedlozi baze bayeke imisebenzi abanye babuye emendweni sebeganile, ekugcineni kulimale izingane, sibheka ukuthi bangasizakala kanjani labantu?
sikhuluma ngesifo I AUTISM njengoba ngosuku lomhlaka 2 April umhlaba wonke bewugubha ukhuluma ngalesifo.
Ngithi angibingelele kuwena Mam Lady-D nakumlaleli woKHOZI FM, angithokoze ukuthola ithuba
ngiyethemba ukuthi niyaphila. Mama Lady-D bengicela ukuboniswa last year ngitholane nomunye
usisi sathandana and kuyimanje siyathandana nje kumnandi, kodwa inkinga enkulu esibhekene
nayo , udadewabo umuntu wami lona , hayi kunezinto aseqale ukuzenza kithi izenzo zakhe zifuna
ukubhidliza umuzi esiwakhayo angazi noma simfake nkakhulu yini ezindabeni zethu.
1. Okokuqala Uthena Kimi ucela ngibeke Imali yamalobolo Uma ngimthanda ngempela Sisi wakhe
sengitshelwa uyena manje ukuthi angenze kanjani nini futhi, December last ngafaka R29500
kusithandwa Sami for izinkomo samazisa.
2.Samtshena ukuthi sizoqala ithenge izinto engizozihambisa Kubo, ezinjenge(izibizo, umembeso, ibhodwe+ijazi, isikhwehlela and umcelo) wathi akweziwa Kubo lokho.
3.Wathi angiqale ngibheke Imali yezibizo kuqala before sithenge, February ngafaka R20500
kumuntu wami ngalapho samazisa, kodwa kuloyomnyama usezama ukusixabanisa kuyimanje
amakhanda wethu adidekile ngalendlela yokuthi Sisi wakhe secabanga ukuthi unomona and
uyangifuna eish kuningi nje akwenzayo kuyimanje akasangikhulumisi angazi ngimezeni.Bengicela
ningisize naku kuzokonakala.
Mam KHOZA ngake ngahlukumezeka othandweni, ngihlukunyezwa
ngokwezezimali, wathi uyangithanda , ngamnika imali, engasebenzi kubheda,
ngamgcwalisela ngemali efuna ukuqala ibhizinisi, ayikho into ewuthando.
We mam Khoza ( Le gender ) ayizazi ifunani ngoba umuntu umenzela konke kodwa lomuntu
uyaqhubeka ugijimisa izingane ezincane,udla yona lemali yami. Kukhona umuntu ongilalele
njengamanje ,ozothi ngagcina ngimbambile ukuthi ungenza isilima,uthatha lemali yami
wayokwakha omunye umndeni eceleni, bengingazi ukuthi kanti lomuntu unomunye
umndeni eceleni,..ingakho namhlanje ngithi asithande kodwa asithande ingqondo ivulekile
abantu kulezinsuku abezi ngoba bekuthanda , bafuna insebenzo yakho.
Mlaleli woKHOZI FM ngabe ngomunye wabantu abakusona lesimo noma owaphunyuka
kusona lesimo lapho uhlukenyezwa ngokwezezimali othandweni. Uphaphame nini wabona
ukuthi lapha ngiyahlukumezeka noma ngiyaphela lapha kusetshenzwa mina, awusixoxele
kwenzakalani, mhlampe ukhona ongafunda kuyona indaba yakho. Kungenzeka ungowesilisa
noma ungowesifazane odlala indoda egijimisa amantombazane kube kunguwe osebenzayo
ebudlelwaneni.
Ngingowesifazane
owakhuleliswa owesilisa owayengangithandi futhi engenazo izinhloso ngami, kodwa
wayefuna lokho ayeze ngakho. Ngebhadi ngakhulelwa lokho kwamphatha kabi.Waziqhelelanisa kimi
nengane.Ngakwamukela lokho noma kubuhlungu, ngathatha isinqumo sokuyocinga kubo
ngenzele ukuthi ingane uma ikhula ilazi ikubo. Kwahamba kahle lokho ubazali bakhe
bajabula bathi ngeyabo ingane baya yamukela.
Kodwa bacela ukuzwa ngaye. Akangasho lutho yena,Ukuze ngimkhulule ngacela I DNA
Test akaze avume nanamuhla. Nansi inkinga engicela ukusizwa kuyo.
Ingane ikhulile ayimazi, iyahlupha okuzinkomba zosiko ngoba ekhaya kubo bayadebeza.
Ngangi ngafisi ukugxila kusiko kakhulu, ukuze ngingamphoqi uyise ngimfake incindezi.
Ngathathe ngendlela yesilungu ngayisa ko Dokotela bam Diagnose bathi 1.Autistic
Features 2.ADHD kanye ne 3.Intellectual Disability. Ingane ina 11 years. Uphuza i
depressants medication. Kodwa awelaphi lokhu okuqondene nosiko.
Ngisacela ukuboniswa lana. Njengoba kungesikho ukuthi uswele amandla yingoba
engathandi.Bakhona yini abanye besifazane abakhuleliswa ngabantu bengathandani nabo
kanti bebefeza izinhloso zabo. Uma ungomunye walabo banto ngicela ungitshele wenza
njani ngoba kusasa lomuntu uzoyifuna lengane angafuni ukuyondla namhlanje.
Ngiyabingelela kuwe Mam Khoza. Ngokuthunywa umndeni sikwa Mhlabuyalingana ngokuhlala sidinga usizo. Sinenkinga yokuhlushwa idlozi okwa-kumele lithathwe umama wethu kodwa wagcine engalithathanga. Manje uma siyobheka kubantu livela kithina sonke sizingane zakhe kanye nakubazukulu imbala. Kumanje lento iyasihlukumeza emndenini ngoba sivalelekile ezintweni kangangokuthi akekho noyedwa umuntu osebenzayo layikhaya, akushadi muntu . Sididekile kumanje ngoba asazi uyena muphi umuntu okumele athathe lolubizo. Siyacela nisilekelele ngoba sesichithe izimali eziningi sizama ukulungisa lesisimo kodwa akulungi lutho,sibulawa nayindlala kumanje ngoba abantu sebasiqole kakhulu sivele singenalutho. Siyacela mamKhoza nisisize asinalutho esandleni kodwa sidinga usizo ngoba sigcine sesixa-bana ngasodwa sogcine sesibulalana kumanje asizwani egcekeni kunzima. Ngiyabonga, ngiyathemba sizosizakala. Okhathazekile Kwamhlabuyalingana
Mam Lady "D" ngomhlaka 5 December ka 2024 sabeka umfowethu omdala endliniyakhe yokugcina e West Park cemetery eGoli. Umfowethu ushone eseshade okwesibile.Esahlukanisa nomakoti wakhe omdala owayekade esemzalele izingane ezinhlanu. Eqinisweni ushonanje ubafo, ubesethenge umuzi khona eGoli ehlala nezingane angazizali zalomakotindini omusha nabazukulu bakhe, obengafunekuzwa lutho ngezingane zikamfowethu engazifuni kwangempela nalazihambekhona. Inqikithi yendaba okuyiyona engilethe kwi (Tea Time) umesuli wezinyembezi, yaqala ngalo usuku lomncwabo kwabakhona isigcawu laphoke umndeni kaloyomakoti wawusumeme abangani bawo abenze izifundo zobumeli, hayi! laphoke satshelwa emakhaleni sachaziselwa ngokucacile ukuthi thina zalo luka mufi Kanye nezingane zakhe asiyikuthola ngisho indwangu yokufinyale kamufi, ngisho nendibilishile emafeni. Ekuqaleni indodana kamfowethu endala ikhombise ukungafuni ukungenelela kwami kuloludaba, kodwa manje sengiyabona njengomzali ukuthi sekumele ngingenelele yingakho ngize oKhozini
Ngiyabingelela Mam Dudu Khoza nethimba lonke laJabulujule.Ngibhala nje la kwehla izinyembezi ngidunyelwa ikhanda umuntu uhlale ecabanga ubsku nemini ukuth engab isimo soshintsha mhla kunini. Ngicel ungimemel abaholi bezemfundo baseKZN ukuthi bezochaza kahle ukuthi kungani kanti benga-siqashi? Zonke izifundazwe zihlalale ziwakhipha ama post isonto nesonto koda lutho leli lakithi kungani? Kuye kuthi noma umuntu ebona amapost akwezinye izifundazwe a nga-apply inhliziyo yophe kakhulu ngoba kusuke kuyi hand delivery iningi lamapost kulezo zifundazwe. Pho-ke umuntu ngisho kuthiwa uyathanda futh uya qualifaya kulezo zifundo inkinga iba semalini phela sihleli emakhaya asisebenz sihlola u R350 oya ezishebweni zasekhaya uphele ekubeni sineziqu. Ka-Education akukho ma-Learnerships & Internships okwenza kube nzima kakhulu ekubeni namasenti nespiliyoni ngoba phela iyona Kanye into esizayo ukuze akwaz umuntu ukubeka okuncane ebhange meliphela lelo toho ebese umuntu athathe loyo Mali ayo hand deliver ngayo ke kulawoma applications. Umbuzo engihlala ngizibuza wona ukuthi kungan ingavalwa iTeaching ezikhungweni zemfundo ephakeme zala KZN uma kuwukuthi amathuba emsebenzi awekho na? Abaholi Bala bazimisele ngani ngathi? sigugela emakhaya phela manje mina nje ngibheke ikhaya ngina 26 abomndeni bashona bonke ngeke kubuhlung bandla. Yimina ozithobayo Ongathandi ukudalulwa igama
Ngingowesifazane ona 35, nowahlukumezeka kakhulu othandweni. Ngendlela engahlukumezeka ngayo ngangithi ngeke ngiphinde ngiqome. Kuthe ngonyaka owedlule ngajwayelana nomunye wesifazane ngala ngihlala khona engangimazi ukuthi uthandana nobulili obufanayo. Sibe abangani isikhashana wabe esengicela ukuthi sizame ngakwezothando. Ayi bo, angiyazi mina impatho enje!. uyazi kwavele kwangathi ngiyaqala ngqa nokuba sebudlelwaneni. Angikaze ngizizwe kanje ngaphambilini ngisho ngisathandana nabantu besilisa. Into engihluphayo nokho ukuthi udaba ngizolubeka kanjani ekhaya ngoba balindele ukuthi ngigane kanti mina kangisazimisele nje neze ngabantu besilisa. Ngibonile ukuthi umuntu wesifazane uyacophelela ngenxa yokwazi izingqinamba esibhekana nazo kanti le enye I gender ayazi lutho futhi kayinandaba nanokwazi ukuthi yini ekujabulisayo futhi yini ekuphatha kabi. Ngiyafisa ukubika udaba ekhaya kodwa ngiyesaba.
Ngingowesifazane ngisemnambithi, ngisacela ukubuza, nayi indaba siyizwa emsakazweni lapho kuthiwa uma 0wesilisa ecelile wayoloba sebethathwa njengabantu asebeshadile ngokusemthethweni, Mam Khoza njengoba umyeni wami wayelobolile ngaphambilini kokuthi athathe mina, wase eyahlukanisa nalowa wesifazane wangaphambilini ngabe lokho angeke kube nomthelela yini emshadweni wethu njengoba sishadile. Ngiyacabanga ukuthi angikho ngedwa onalokudideka mam Khoza sibaningi, siyadinag ukuthi sicaciseleke.
Ngingowesifazane owazaleka ngaphansi kwesimo sokuthi ubaba wami washona umama esangikhulelwe. Kuthiwa kwakusewu 3 months. Wazila ke umama ekhulelwe mina. Kuthe mangikhula kwacaca ukuthi nginesinyama esikhulu. Kawaba nezinto ke ezishiwoyo okwakumele zigcinwe ngami. Kodwa kunento engangiyinothisa kumama ngathi wayengathandisisi ukugcina lezo zinto
Ngibingelele kuwena Mam Lady-D nakumlaleli womsakazo UKHOZI FM, ngesonto eledlule ubaba uVVO Mkhize wakhuluma ngezibusiso ezivela kumzali, nokuthi impumelelo sikhanyiselwa yibo abazali njengoba kuqala unyaka nje. Mam Khoza angiphikisi lutho kule nkulumo kodwa esimweni lapho umzali engakufiseli okuhle, kwenziwa njani? Isintu sihamba sifike kuphi kubazali ekuthi noma izingane zabo zizama kanjani kodwa kungabi khona ukubonga nokuzifisela okuhle? Engathi uma uphumelela ungangemdluli yena.
Abazali bethu bayasilimaza kakhulu kanti lolo hlangothi alinakisiswa kahle. Mina sengamukela ukuthi akukho engiyokwenzela umzali wami akujabulele, noma kuncane, noma kukhulu. Uyohlezi egxeka, ekhuluma amazwi amabi. Ngifisa amandla okuphuma ekhaya ukuze umoya wami ukhululeke. Uyakwazi yini ukungafiselwa lutho oluhle umuntu okuzalayo uze ucabange ukuthi uyena ovale iziznto zakho, lomuntu ngathi akafuni ukuk’bona uphumelela, ushadelwa noma uba nemali eningi..uma kwenzeka uba nazo lezinto ngathi zingatholwa nguye yedwa, hayi abanye abantu abaseduze kwakho, okusho ukuthi uhlezi enovalo lokuthi uzokhula umshiye…ngathi uphila impilo oweyifisa angazange afinyelele kuyona. Ithiwani into enjalo Mam Khoza , ngiyacabanga kodwa ukuthi angikho ngedwa kulento engikhuluma ngayo.
TEA TIME WITH LADY-D : Hi Mam Khoza nakumaleli woKHOZI FM ngiyaphila ngibhala
mayelana netiye, empeleni ngiyasha ngicela usizo ningibonise nangezeluleko kunzima emshadweni.
Ngicela ungifihle ngokuhlala ngise JHB nginomyeni owalobola akangaqeda wembesa akuphelelalanga,
sinezingane ezintathu naye ngamfica eganiwe unonkosikazi emakhaya azange kwaba mnandi until now
but akafuni sihlukane mina angisenalo uthando uthi ngadlala ngesikhathi sakhe esingaka
ngimbambezela. Sengize ngiyamsaba ngisaba nokulala naye endlini mam khoza kuningi ngeke
ngikwazi ukukubhala konke lapha angazi noma yimi engingazazi kahle
Kuyinkinga lokhu Mam Khoza angisazi ngenzenjani ngiwubikele umndeni wakhe nowami akafuni
ukuhlala phansi siwumndeni ufuna abantu angabazi ufonela nabefundisi bami angiphoxe kubo uthi
Angi submit njengomfazi wehla embhedeni wayolala kowabantwana but icala sekungelami
unamagama Amabi towards mina wagulelwa inkosikazi yakhe, bamphuca imoto akaxoxi namuntu
ngakho ������kubi konke kodwa manje umuntu othanda nemithi okholelwa kuyo nje kakhulu uthi
mina ngihlela ukumbulala ungikhuluma kabi ezinganeni zami ngiyesaba Thixo wami ngicela
ningilekelele.
Sikhuluma nezinkakha nabaculi abayibekile induku ebandla, abaculi abasekhona namanje Shwi ogama lakhe umandla owakwa Xaba ehamba no Mtekhala ogama lakhe u Zwelenduna Magubane umfoka Magubane.. Kusukela ngonyaka ka 2001 beyibambile endimeni yomculo, ngiyacabanga banama albums angaphezulu kwayishumi nesithupha (16 albums Debamblsene, uzoknumbula baduma nge album ethi wang siza ubaba ngonyaka ka 2004.
Indlela ephephile yokusebenzisa iziklwibhisi emphakathini kungabi bikho abantu abalimayo nokuphepha kwezilwane (Fireworks).
giyabingelela Mamu Khoza , ngingowesifazane oshadile nabanye besifazane ababili ( isthembu sami) . U NKOSIKAZI WAMI OMNCANE UBHEKENE NENKINGA EMSEBENZINI UMLUNGU WAKHE UNGENELELA KWI PERSONAL LIFE YAKHE UZE eMSONGELE NGOKUMXOSHA EMSEBENZINI.
MAM Khoza ngiyabingelela ngicela ukungazisho igama ngingowesifazane oneminyaka engu 30 ngalotsholwa ngo 2019 ngambeswa kushoda usuku lomshado nginabantwana ababili, kunezinto esiye sizwe kwabanye abantu kodwa lokhu kushaya emzini wami ngqo. Mam Khoza nomlaleli nginenkinga lapha,ngilalwa isilwane sengiphile isikhathi eside nalenkinga ngiya kubantu besizulu kodwa bengilahla isilwane kwathi ngelinye ilanga ngaphupha kuthiwa angiyolahla isilwane bangiyalela omunye ubaba ngase ngiya komunye obonayo wathi angiyobuza umyeni wami ukuthi yini lokhu angenza khona ethi uqinisa umuzi wakhe.Izinkinga esihlangabezana nazo, umyeni wami imali ayihlali iphelela ezadleni kwawa ngisho nesitolo bekumuntu ozisebenzayo akusekho konke lokho imuqedela nemizwa mayenami, ngacishe ngalahlekelwa ngisho nayingane. Ngicela abalaleli nabantu abazi isintu ukuthi usizo ngingaluthola kuphi kwenziwa njani uma kunje ngoba sengehlulekile angisazi ngenzenjani.2
Ngiyabingelela Mam Dudu ngibingelele nakumlaleli woKHOZI FM.Udaba lwethu luthanda ukuba lude futhi lunzima, uma kufika lesikhathi sika December okuyisona sikhathi somndeni, uma ngicabanga udaba lomndeni kuvele kuvuka ubuhlungu kumina kakhulu. Lude loludaba Mam KHOZA kodwa ngizokha phezulu, ngonyaka odlule kwadlula umfowethu ngendlela esingayiqondi, asazanga imbangela yokufa kwakhe ngoba lona owayesesibhedlela naye okungu mamncane wethu akakhulumanga noam asinikeze ingcazelo noma umbiko oqondile kuningi abekusho.
Inkinga ebinzima kakhulu ngomfowethu ubengenayo ifuneral cover , okwaphoqa ukuthi kwenziwe izikweletu kuhlanganiswe ukuze simfihle. Emva komgcwabo sibese sesithola ukuthi umamncane yena ube mkhavile futhi wazithola izimali ngokushona kwakhe thina asazi cisho ishumi kuleyo mali.Ngiyacabanga ukuthi lokhu kuzoba yisifundo nakwabanye abantu abasha, ukuthi uam uqala ukusebenza ungacabangi ukuthi ukufa okwabantu asebekhulile ngoba impilo asiyazi iyosibeka phi, kubalulekile ukuna ne funeral cover noma incane kangakanani imali oyikhokhayo. Lokhu kusiza labo abasele ngemuva ukuthi bangabi nenkinga yokuthi uzofihlwa ngani.Ngiyacela ukuthi abalaleli beseluleke ngokuthi makungenzeka kuzamwe indlela umama angasizakala ngayo, noma ngabe athole ukwelulekwa ngokomqondo, uma mhlampe angezwa wena Mam Khoza umbonise ukuthi impilo ayipheli lapho, usengaphila ,ngingajabula kakhulu Mam Khoza uma ungangikhulumela naye umama akukho okutheni ,abanye abantu bafisa nje ukukhuluma nawe Mam Khoza ngoba ubanikeza ithemba ngempilo
Ngibingelele Mam Khoza nomlaleli ngathi ngilele ngaphupha sise khabo mama siwumndeni nje nomzala nabafowethu siphelele sonke,kwaqhamuka ugogo wathi nangu umakoti engivezela owesifazane engingamazi wase engipha umtwana womfana ,ewuuuu ngajabula khona lapho ephusheni ngasengiphaphama , Mam Khoza nomlaleli ngangempela kwenzekile ngahlangana nowesifazane nakhona kwakungathi umuntu ekudala ngamazi, ngayibika kuyena sazwana futhi sagcina sihlangana simbatha ngengubo eyodwa, sahlangana kakukodwa nje voooo sagcinana lapho nalomuntu ,mam Khoza lona wesifazane uqhamuke esevumbuka ngo July wathi mina naye sinomtwana ,ubengaboni ukuthi ukhulelwe ubone esenezinyanga eziyisithupha( 7months),wangisendela izithombe , eyi Mam khoza uyimi izinqotho mama,kodwa ngiyakhala Mama Khoza.
Mama sashonela ubaba ngonyaka ophelile ngo June 4 2024 washona Kade ehlala ePmb ngokomsebenzi mayeshona sezwa ukuthi ushonile uthole ingozi yemoto sithe sisahlanganisa amakhanda nomndeni ukuthi azolandwa azofihlwa ekhaya sathola ucingo lokuthi sefihliwe umama akade ahlala naye.Ngidinga usizo,ngabika emaphoyiseni ngaya emnyangweni wezasekhaya ngiyokwenza iprint out ye death Certificate ngathola ukuthi bengakashadi nalomama .ukuthi wamfihla kanjani asazi.
Ngiyabingelela kuwe Mam Dudu nethimbalakho nomlaleli woKHOZI FM.
Ngibhala lesicelo ngo 01:58am ngixakekile Mam Dudu, ngiphaphama ngiphupha ngathi ngilelel
nomuntu wesilisa, kuzwakala ngathi into eyenzeka ngempela angazi ngizochaza ngithini Mam
Khoza.
Sekuyiminyaka kwenzeka loku Mam Dudu, kuza ngezindlela ezingafani, kwesinye isikhathi
ngizwe ngicindezeleka kwesinye isikhathi ngizwe isitho sam' sangasese kungathi kunento
eyenzakalayo, loku kuphinde kwenzeke nase mini. Mam Khoza noma ngifuna usizo angilutholi,
kwesinye isikhathi kuzothula okwesi khashane kubuye futhi.
Kuningi Mam Khoza kungashona ilanga. Okunye kwenzeka ezinganeni zami. Ngicela usizo Mam
Khoza,ngicela ungibuzele kulabo ababonayo noma kumlaleli ukuthi lokhu ngabe kubangwa yini,
kodwa ngibona ngathi kunemimoya engcolile kuyo yonke lento .Ngiyabonga Mam Khoza
ngiseGoli ngokuhlala.
Ngicela ukuba ngu anonymous.
Mam Khoza nginenkinga ngishade nomyeni wami ngo 2023. Kubo bakhonza koFakazi bakaJehova. Thina ekhaya silandela isintu. Sisalungiselela umshado wethu kwakuzinkinga ngoba kwamkhwenyana babengafuni ukuth kuhlatshwe nokubika. Kodwa bagcine bekhulumisene nomndeni wasekhaya bahlaba sashada nje kahle. Sithenge umuzi ke eGoli lasitoha khona nomyeni wami. Inkinga umyeni ufuna ukuhlaba abike umuzi wethu ngo December manje uyasaba ukutshela umama wakhe. Manje angaz ngingasho kanjan.Futhi Kimi kunzima ngoba kuzobe sengathi yimi engimenzisa lezizinto ekubeni yena akakhulunga ngazo. Ngicela ningisize nabalaleli ngenza njani makunje? Ngiyabonga kakhulu yimi ozithobayo ongathandanga ukuzidalula
Mam Khoza nginenkinga yomyeni wami owashada behind my back ngilokhu ngihlezi emzini ekubeni kasangithandi uza nomfazi wakhe kubo phambhi kwami, lomuntu nginezingane ezintathu naye mesuka uthi izingane ezimbili akuzona ezakhe , wathi asenze DNA test nakhona yamhlula kodwa usaqhubeka ukuza nomfazi lowo. Ngicela ningisize ikuphi engingakwenza, uma kukhona owake wabhekana nale nkinga ngicela ningibonise bafazi kwenziwa njani makunje. Mam Khoza ngibuhlungu uma umuntu engimbiza ngomyeni wami ezoletha omunye umfazi ngikhona engazange ayixoxe nami
Mam Khoza sekuphele iminyaka emithathu singezwani ekhaya ngaphandle kwengxabano, lento yokuthakatha ngize ngayizwa 2 weeks ago ngizwa ngomtanami naye obekade engangikhulumisi kodwa osengikhulumisa manje uthi sebehambe abantu abahlolayo abahlukene bonke bakhomba mina bathi ngiyathakatha kodwa oyedwa owokugcina abahambe kuye ufike wabaphikisa wabatshela ukuthi cha angithakathi anginawo kwamuthi nje angiveli nakancane kwabaganga ekhaya. Lady D nabalaleli bomsakazo Ukhozi FM ngicela ningisize njengoba senginukwe kangaka nje liyogezeka kanjani igama
Ngiyabingelela kuwena Mam Khoza nakumlaleli woKHOZI FM ngicela
ukuzifihla igama. Ngiyafisa ukucaciseleka ngesintu, uma singabantu abasha
engekho umuntu onguBaba ongasifundisa asicacisele senza iziznto
ngendlela engasiqhatha nabantu abadala,
Ngicela ningikhanyisele lapha ongabanolwazi lapha Mma Khoza, Yazi
umama wami wahamba ekhaya washiya umuzi wabuyela nathi kubo
siyizingane, ngeminyaka yama-90s lapho ko1995, 1996. sasisebancane
kakhulu.
Umama noBaba babengakashadi kodwa ubaba wayelobolile futhi
wayesesithenjini, umama babebathathu kuyena uBaba, owethu umama
kungowesibili. Isizathu sokuhamba kukamama wahamba egula engaphilile.
Wahamba uMama wabuyela ekhaya kubo emuva kokungaphili kahle,
sahamba naye ngoba sasisebancane, wase esishiya nogogo yena waya
eGoli wafike wasebenza. Umuzi wakhe akawushiya wodwa wagcina ubaba
ewuqhaqha ngoba wawusumosheka. Ngingathi umama noBaba base
bengabantu abahlukene ngoba umama wathola enye ingane ngo-1999
komunye umuntu eGoli.
Kunento eyenzeka uMama waba nokugula okwamenza wabuya eGoli
wahlala ekhaya kubo okuyilapho okwashona khona ubaba wami ngonyaka
ka-2006, wangcwatshwa ubaba, wagqoka inzila umama maqede wabuyela
kubo.
Waphinde wabuyela eGoli umama wasebenza futhi lapho akayesebenza
khona. Sakhula siyizingane ngaqeda isikole mina ngaya ekhaya likababa
ngafike ngakha, ngavusa umuzi lapha owawukade ukhona. Waqala umama
wabuyela kulomuzi manje uma ebuya eGoli. Kwathi ngonyaka ka-2021
kwafika isikhathi se-pension kumama wabuya wazohlala kulomuzi
esengiwakhile.
Inkinga yamike ilana ke *** kuthiwa awushadi abazali bakho bengashadile
noma okungenani ushadele ekhabo mama, okusho ukuthi kumele
ngibashadise abazali. Umbuzo wami uthi ngibashadisa kanjani abantu
abebengeke beshade vele ngoba basebehlukene?
Ngaganwa nami ngalobola kodwa sagcina sixabana nomakoti sahlukana
senginomunye manje. Okunye engifisa ukukwazi ukuthi ngililande yini
ilobolo lami noma alilandwa ngoba ngifuna lomakoti enginaye manje ehlale
ngokukhululeka engalibe ebanemicabango yokuthi nginomakoti
engamlobola ngaphambili ngoba usengabuya ethi ngiyindoda yakhe ngoba
ngamlobola kuqala. Ngiyaxolisa ukuba mude Mam Khoza ngiyabonga.
Ngiyakubingelela Mam Khoza nomlaleli woKHOZI FM ngicela ningisize ungenze u anonymous
ngineminyaka engu 23, mina sakhulela khaya ko baba, kumama sibawu 6 izingane zika Baba kodwa
uBaba wahamba wayohlawula ubhuti wethu omdala , umama lapho besehlala nobaba kwathi
ngonyaka ka 2010 wakhipha inkomo eyodwa eyibalela emalobolweni awakhiphela uMama.
Mam Khoza ngicela ningisize ubaba thina akasihlawulanga sihlala ekhaya ko Baba noMama kwathi
ngonyaka ka 2020, uBaba wahamba wayohlawula ingane ayithole kwenye intombazane yakhe
encane yango 2015.
Thina Mam Khoza akasihlawulanga uBaba wethu kwagcina ngobhuti wethu omdala nami mangithi
ngiyabamba isisu bavele bashone abantwana baze babathathu manje, enye inkinga masekumele
bahlawule kubo kamfana wathi uBaba izinkomo aziyi kubo kamama azize langakhulela khona,
nangempela zafika masekumele zihambe namalobola wathi singamujahi yena uzolobola
ngesikhathi sakhe nami izingane zilokho ziyashona sengize ngicabanga nokuzibulala ngoba
siyabangwa ekhaya koBaba nakubo kamama kodwa koBaba abakaze balungisa amacala abo kubo
ka Mama manje sekulimala thina nezingane zethu.Ngicela ningisize ningixazulele nayi nkinga ,
ikuphi okumele kwenziwe makunje Mam Khoza ngiyaxolisa ukuba mude.
Mam Khoza Ngumlaleli wokHOZI FM ngalingeka ngaphuma ngaphandle emshadweni wethu, first day kumakhwapheni safike sahlala isisu ngasibika ke isisu kumakhwapheni wavuma akangaba nankinga ngabe sengibuyela back kumyeni ngamutshela ukuthi kwenzakale kanje ngamitha, kwaba buhlungu waphatheka kabi kodwa wasethi yena angeke ahlukane nami uzoqhubeka akwenze konke obekufanele akwenze ekhaya, UMyeni wami wathi angibuyele kumakhwapheni ngimtshele ukuthi ngangingabonanga kahle ingane akuyona eyakhe i-scan sisho okunye, nebala mam Khoza ngamtshela kanjalo akangayizwa kahle lendaba umakhwapheni kodwa wathula, ngapha waqhubeka umyeni waletha nenhlawulo ingezamagceke saqhubeka sathandana okubuhlungu manje umyeni sewadlula emhlabeni ingane isabiza yena kubo kamnyeni khona bayalwazi udaba ngoba ingane abayinakile nami angisebenzi kunzima nje.Sengize ngicabange ukuthi ngibuyele kubaba walengane wangemepla kodwa manje lengane kubo myeni wami bazi ukuthi eyabo.
Ngiyabingelela mam Khoza kuwe nethimba lakho kanye nabalaleli.Ngicela ukungazisho igama futhi
udaba lude kodwa ngizozama ukufinqa.
Ngingowesifazane oseminyakeni yabo 40 okhathazekile ngekhaya lakithi okusolokhu sazalwa
asiyiboni impumelelo kumnyama nje izinto azilungi sengize ngiphatheke kabi ngizwele nabazali
bami ukuthi kanti bayokuthola nini ukujabula emhlabeni sengifisa ukuthola izaluleko noma usizo
mhlampe uma kukhona owake wabhekana nalesimo.
Udaba lumi kanje ngokuzwa umama echaza okokuqala nje ukhulu ozala ubaba wayeshadile
ngaphambi kokuthi ashade futhi kithi manje asazi noma lapho ayeshadele khona wagcagca yini
esigcawini ngoba ngike ngizwe kuthiwa uma umakoti eganile wathelwa ngenyongo usuke
esewalapho kulowomuzi noma angashada kwenye indawo usuke ungekho lowomshado manje
inkinga ukhulu asimboni ngisho emaphuphweni even nobaba imbala akamboni eyingane yakhe
kodwa kulezinyanga ezedlule ke uke wavela kumama ngephupho elijulileManje siyazibuza ukuthi ngabe ngempela akekho yini emadlozini asekhaya shuthi ukulomshado
wokuqala yini Bese kuba okunye okwenzeka umama esanda kufika emshadweni wakhe ngoba
ukhulu wami wayehlala kamnakwabo engenawo umuzi wakhe ngoba wayegula efe uhlangothi
engakwazi kwenza lutho kwaphoqa ukuthi uma abazali bami beshada bashadele khona la
kamnakwabo kaKhulu kwathi ngelinye ilanga kwabizwa inyanga uthi umah kwabaswa umlilo
omkhulu endlini kwabekwa idrum kowo kwafakwa imithi phakathi nayo yonke inhlobo yesikhali
kwase kuthiwa laba bakamnakwabo khulu abafake imali emhlophe phakathi kwase kwathiwa
ukhulu nomama nobaba nobabo mdala owumfowabo kababa bona abafake imali emnyama
okwathi uma ubaba esebuyela emsebenzini ngoMsombuluko wafike waxoshwa kuthe kusenjalo
ubabomdala wathi esemsebenzini enkompolo kwangena umuntu negeja wamgenca waze washona
kusuka lapho zabheda izinto ekhaya.
Mam Khoza lude udaba lwami kodwa ngiyacela uma kukhona ongangipha izeluleko ukuthi
kwenziwanjani uma kunje? Ngiyabonga ngiyothokoza uma lufinyelele udaba lwami kuwe.
Ngibingelele Kuwena Mam Khoza nakumlaleli womsakazo UKHOZI FM, ingama lami ngingu Jabulani wakwa Masikane, ngingumshayeli wetekisi ngineminyaka engamashumi amathathu nesithupha (36 years) , ngidabuka endaweni yase Nquthu Ezicole, ngathandana nowesifazane wakwa Dabhazi, ngonyaka ka 2014, ingane wayithola ngonyaka ka 2015, lona wesifazane wathola omunye wesilisa bathandana kanti mina wasengixoxele ukuthi sengimkhulelisile kuthe engathola umntwana wathi angeke anginike lomntwana mina ngingu lopholo.Ngonyaka ka 2020 umngani wakhe oyedwa wangakubo wangifakela isithombe sengane wathi isono lesi lengane eyekho alivele inqiniso ngazama ukufonela yena lo wangixhapha ngezinhlamba ngathinta indonda yakhe ngayifakela izithombe zami nesengane yabuya Kimi nge voice yathi Cha mfowethu ngiyabona mina nezithombe ngiyazibona, lendoda ayina nkinga nanokuthi siye engazini inkinga la ilomama ozala lengane akafuni nakungibona kodwa asixabananga ngibona ukuthi ubamba indoda yakhe ngengane akezwa lutho nje. Mina ngizokhokha izindleko zolibo fuzo uma evuma ukuthi sibone ngegazi kodwa yena uyalazi iqiniso ukuthi eyami.Ngimile nje lapho , ngicela nje nisixhumanise Mam Khoza, ningincengele yena lona wesifazane.
Ngikubingelele Mama wakwa Khoza nakumlaleli woKHOZI
FM.Ngingumuntu wesifazane osemncane.
Indaba yami imi kanje, ngishade nomuntu onguthisha kwesinye sezikole eziseNquthu. Emshadweni
wethu akuhambanga kahle ngenxa yezinkinga ebesinazo kulomshado wethu ngagcina sengihamba ngabuyela ekhaya. Ekuhambeni kwami mam Khoza ngibe sengithola umntwana. Kuthe ngonyaka
odlule ngafaka isicelo sesahlukaniso(divorce)mina, ngathola ummeli wakwa (Legal Aid)
okungabammeli bakahulumeni abakwazi ukuk’mela uma ungenawo Amandla okukhokhela abameli.
Kuthe kule nyanga esikuyo manje nje ngo (April) ngabizwa kwa (Legal Aid) ummeli wami
ezongifundela into eyayibhalwe umkhwenyana wami. Yayibhalwe ukuthi angeke akwazi kunginika
u50% wami ngoba ngithole ingane umshado wethu use on.
Ngagcina sengitshela ummeli wami ukuthi akusona isizathu leso ngagcina ngiyikhanselile
divorce.Into enginenkinga nayo kuthe ngesonto eledlule ngafonelwa ummeli wakwa (SHAHEED
ABDULA) eVryheid okungummeli kamkhwenyana ethi ngingazitholi sengisuke ngendlela
engingayazi emshadweni wami ,ngisho ngingangeza mabengibiza bazoqhubeka nesahlukaniso.
Ngibhala ngoba ngididekile lapha ngiyazi kukhona nezazi zomthetho ohlelweni Mam Khoza, ngicela
umuntu owaziyo angilekelele kulokhu, ngicela ukubuza nakumlaleli woKHOZI FM mhlampe owake
wabhekana nalenkinga ,ngifisa ukuwazi ukuthi kuyenzeka yini isehlukaniso siqhubeke omunye wenu
engekho. Ngisacela usizo makukhona onolwazi ukuthi ngingaya kuphi ngiyobika
lenkinga.Ngiyobonga kakhulu ngosizo ongathandanga kuzidalula….
Mama wakwa Khoza ngibhalele ku Tea time ngoba ngixakekile,Ekuzalweni kwethu asigcinelwanga usiko lwako malume, kanti nobaba wethu wayengasi hlawulanga. Zike zabakhona izingqinamba eziningi engike ngahlangabezana nazo, bengiloku nginganaki ngoba bengingako hlakaniphi kangako futhi emuva kokudlula emhlabeni kuka gogo akekho obezikhathaza ngathi, ngisho nezihlobo bekungebona abantu esingakhalela kubo.Isimo sasekhaya asisihle indlu iyanetha kuningi kakhulu okudinga ukulungiswa nakubona ubudlelwane bezothando kuyabheda manje angazi noma lokhu kuba nomthelela yini ngoba vele kungalungi yonke into. Mam Khoza umsamu wasekhaya usufana nento engekho.Ukuze kuqaqeke izinto kumele kwakhiwe indlu yabantu abadala, ngiyafisa ukwazi ikuphi okwenziwayo uma wenza lomsebenzi? Ngicela ningicebise ukuthi ikuphi okwenziwa ngokulandelana kwazo
Ngibingelele Mam Khoza nabalaleli bomsakazo UKHOZI FM …ngikhathazekile ngempilo yami engayi phambili. Impilo mam Khoza ingathi iboshiwe nezifungo zika Baba, uBaba bengithi mangonile ubengathathi uswazi engishaye kodwa ubevele, akhulume amagama abuhlungu athi ngeke ngilungelwe ilutho. Ngokwami ngibuka ngathi izifungo zika Baba seziyangilandela kuyimanje ngihlushwa ngisho nayindoda Mah eyashela unyaka wonke. Ngapha ngishonelwe nangabantwana abawu baze bawu 4 ,Mam Khoza uma kuxoshwa abantu emsebenzini baqala ngami. Ngicela abalaleli no Babu VVO Mkhize bangilekelele ukuthi ibhadi elinje noma isiqalekiso esinjengalesi umuntu angabhekana naso”
Ngiyabingelela MAM KHOZA, Ngicela ukungazisho igama ngiyinsizwa eneminyaka engu 40 ngicela
ningixazululela nantu udaba Ngo Ntulikazi wonyaka ophelile kwandlula umama osizalayo
emhlabeni umama udlule emuva kokugula isikhashana umama wayethwasile waphothula wakhishwa kodwa ke azange aqhubeke nokusebenzisa ubungoma.
Kumama sizinsizwa sibathathu KwaGobela kwazi umfwethu ophakathi Kuthe makudlula umama
emhlabeni umfwethu wathi akasawazi umuzi kagobela kamama wala noma sesithi sizozama ezinye
izindlela zokuyomfuna simazise ngokudlula kukama Umfwethu walanda isangoma sakhe sasegoli
okwaba yiso esenza imkhuba yobungoma kumama engakhulumile Nathi njengabafowabo
umfwethu akamdala njalo ngoba enza Zonke lezinto sathulake Mina nomfwethu omdala wafihlwa
umama.
Kuthe ngakusasa ebusuku umfwethu wathatha ihlahla likamama wayoligubhela egcekeni wathi
usiko lwezangoma lolu njalo lokhu ubonisana nalesangoma sakhe sasegoli kwathiwa Uma
uthwasile usuke usuyiwele wathi masekwenziwa inhlanbuluko uzophinde amlande ngelinye ihlahla
esibhedlela kodwa sasimlandile mhla simlande emakhazeni.
Manje ngihlushwa iphupho solokhu samufihla umama ngiphupha inkonzo yakhe yokumfihla
makungeyona inkonzo Kuba umlindelo wakhe umama,leliphupho libuya kabili noma kathathu
enyangeni. Ekugcineni ngiphuphe kungumlindelo wakhe umama Mina bengimemeza egcekeni
ngithi umfwethu nguye obulale umama benentombi yakhe.
Sizokhuluma nowesifazane oxakekile othandweni kukhona umlisa athandan naye kodwa into yabo iba on and off kanti kukhona omunye umlisa othe ukuba mdala kunaye othi ufisa ukuthi amzalelele ingane kuqala bese uyamlobola emuva kwalokho ngapha lona omunye umlisa akayikhulumi nhlobo indaba yengane yena usisi uthi uzizwa esekulungele ukuthi alamanise ngoba unayo ingane yokuqala kodwa manje akafuni ukuthi abe nengane yesibili engenaso siqiniseko sokuthi lendoda izokwazi ukunakekela lengane
Sikhuluma nowesifazane othi unobizo labantu abadala , wahlangana nalomlisa naye owamtshela ukuthi unabantu abadla , lendoda iqhamuke njengomuntu emthandayo kanti izele izimali zakhe, lona wesifazane uselahlekelwe imali ebalelwa ku R1,3 million eyatshotshwa ilona wesilisa emkhuthaza ukuthi akafake incwadi yokushiya emsebenzini akhiphe nemali yonke ebhange
Sikhuluma ngodaba lowesifazane onenkinga yothandiweyo wakhe owaya kumuntu ozibiza njengomelaphi wendabuko , wamhlolela wathola ukuthi unabantu abadala , uma engathathi lomsebenzi uzogula ngekhanda kanti emkuhambeni kwesikhathi kwatholakala ukuthi lomuntu unengcindezi yomqondo phecelezi depression wanikezwa namaphilisi udokotela kanti manje sekungathi anomthelela ongemuhle nasekamelweni ebudlelwaneni babo, manje lona wesifazane udidekile akazi noma enze njani.Inking aikuphi kahle hle, umsebenzi wabadala noma yingcindezi yangokomqondo
Ngibingelele Mam Khoza Nomaleli woKHOZI FM
Nginomuntu engizwana naye akangiphethe kahle izinto azenzayo
ziyangihlukumeza wenza noma yini mangithi ngiyamkhuza ngiyamtsela
ngamaphutha akhe akhwele azehlele ashiye angalazi angitsele ukuthi yena
unomama bezingane zakhe yena kusamele aganwe mangizibhekile
angathatha mina angiyise kubo.
Ngasukelwa nguye ngingambizanga wangishela engibona pho yini le
eseyenzeka angibone ngingasile uyangifihla akafuni nje kwaziwe uzwana
nami emini noma engangibona ngathi ayazani ebusuku ke useyangazi
Uma elele kwami angafuni bambone ephuma kwami mangikwakhe
angivuse athi angihambe ziningi izinto ezibuhlungu azenzayo ezingilimaza inhliziyo sengizame kaningi ukumyeka akayekeki angisamthandi kepha
inhliziyo ayifuni ukumdela ngizame kaningi kuthi sengimkhiphile sengizizwa
sengi right avele abuye abe right kumsuke futhi, inhliziyo yami isihlala
ibuhlungu ngize ngikhulume ngedwa ngisho ngihamba emgwaqeni
ngingezwa ne moto ngisaba nokuhlaselwa I depression ngoba yake
yangihlasela.
Uyangishisa lomuntu wesilisa angibize endlini yakhe ngifice ama take away
amabili ne drink okukhombisa ukuthi bekuno muntu angeke futhi ngisho
lutho ngithule kodwa ngaphakathi ngibe ngisha, kwamali akangiphi ngisho I
cent , kwala ngiyibona angikwazi ukucela ngisho ngingasebenzi
ubengayingeni unesihluku lomuntu wenza noma yini phambi kwami
ukhuluma noma ikanjani angisamfuni kepha ngiyahluleka ukumyeka
Sikhuluma ngodaba wesifazane obekade engakwazi ukukhulelwa,umyeni wakhe waze wamshiya wakhulelisa ngaphandle,nalona wesifazane wahamba emuva kweminaya emibili wabuyela ekhaya kubo, manje sekukhona omunye wesilisa ahlekisana naye usevele wakhulelwa amawele kubo myeni wokuqala bathi sekumele imali yenhlawulo ilethwe kubona
Ngingowesifazane Okuma40s ngineminyaka engu15 ngishadile nobaba wasekhaya kwenzeka
ngonyaka odlule ngathola ukuthi unengane nomzala wami bafihlile isina
2yrs.
Mam Khoza ngahletshelwa umakhelwane ngoba ebona ukuthi sengiyoze
ngidle ushevu ngoba umama kamzala uthi ufuna umyeni wami a obole
indodakazi yakhe. Uma ngibuza Umyeni wami ngaloludaba uthi uyayondla
ingane mina ngingangeni kuloludaba ngoba lomuntu Waye funa ukuchitha
umuzi wami, yena akamshelanga wamyenga walala naye hayi
ngobawayemthanda kwaba ukulingeka.
Inkinga ke MamDudu yimina esengingene ekukhulumeni ngoba Indoda
ingafuni ukuhlawula kuba sengathi yimina enginqabayo KaAnti nabo u-anti
nomzala abakazi bakhulume Nami ngizwe uhlangothi luka mzala, mina
ngazi elomyeni wami. Futhi wathi Leyongane ayisoze yeza emzini wami ngisho engafa.
Uze ethi ngamlethela isigebengu emzini wakhe esathi sizombulala. Monkey
lokho ngizwa ngomyeni wami Angilazi inside likagazi.
Inkinga ke konke lokho kuzoba sengathi kuPhuma kima kanti mina
ngitshelwa umyeni wami, bona njengabantu bakithi abakaze bengihlalise
phansi ngizwe side lamzala ukuze inganeyenzelwe imfanelo. Nokuthi nje
Thina singabantu abakholelwa edlozini awukwazi ukulahla igazi lakho
nakwelami uhlangothi akukuhle ukungazwani komndeni ngenxa yomona
nempakamo ngoba uma ngizwa kuthiwa umzala wathi ngihleli kahle emzini
wami manje uyabona ukuthi kunomona phakathi.
Ngiyaxolisa ukulula ngicela usizo kumiswa kanjani esimweni esifana nalesi.
Kuvaleleka amathuba omtwana ngento eyenziwa abantu abadala bese
kuba umkhokha omubi oyosala sesadlula emhlabeni. Nenzondo sezazana
izingane ukuthi yatholakala kanjani kube nenzondo mhlampe sebengekho
okumele bechaze iqiniso.
Ngiyakubingelela LADY-D nomlaleli woKHOZI FM, nakhu nami ngibhekane
nenkinga, ngingowesifazane ngiganile, sineminyaka eyisithupha sishadile (6 years) kodwa ezinyangeni
ezimbili ezedlule ngathola ukuthi umyeni nejngoba ewumuntu osebenzela esifundazwnei sase
Mpumalanga kunomuntu ohlalisana naye. Ubelokhu engasabuyi uma kuyisikhathi sokuthatha i(LEAVE) ubengasabuyi ekhaya noma abuye
isiskhathi esincane aphinde abuyele emuva kanti uhlala nalomuntu wesifazane, ubengasafuni nokuthi
ngize lapha ehlala khona eMpumalanga, besekuyena kuphela omuya ekhaya nakhona ubuya isiskhathi
esifishane aphinde ahambe futhi.
Mam KHOZA ngigcine ngizwa ngodade wabo engihlebela ukuthi ngathi ubhuti wakhe usefuna
ukulobola unkosikazi wesibili kodwa lokhu ukusho ngathi uyangibuza ukuthi ngabe ngingakwazi yini
ukumelana nokuba sesithenjini. Ngamtshela ukuthi anngisoze ngayivuma leyonto ngoba wangithathyaa
eyazi inkolo yami.
Asikaze mina nomyeni wami siyikhulume nakancane indaba yokuthatha unkosikazi wesibili, kungcono
umuntu uama ekutshela kuqala ukuthi izinhloso zakhe ukuthi abe nomunye unkosikazi, okubuhungu
nakho konke�� ngizwa sengitshelwa udade wabo uktuhi ubhuti wakhe ufuna ukuthatha umfazi
wesibili.
Mina ngikhuliswe ngokwe nkolo yobuKrestu, angihambiselani nesithembu, angikaze ngikufihle lokho
kuyena, wangithatha azi kahle, manje ngididekile ukuthi kumele ngenze njani ngoba sinawo umndeni,
izingane zimbili, bengingathandi ukuthi izingane zami ngizikhulise ngedwa uYISE ekhona, lokhu
kuyinto esasentsha kumina angazi ngenze kanjani , isimo esinje ngalesi ubhekana kanjani naso Mam
Khoza, ngicela izeluleko kwenziwa njani makunje.
Mlaleli wokhozi fm Uma nawe unodaba ofisa sikusize ngalo siWU
JABULUJULE. Ungasithumelela ku mvundlass@sabc.co.za
Ngiyabingelela Ku Mam Khoza nabalaleli bo Khozi FM
ngicela ukuba ngu anonymous ngibike udaba lwami.
Ngingowesilisa oseneminyaka engu 8 eganiwe, uNkosikazi akaze anginike
isizathu sokungamethembi kodwa manje usanda kunginika sona shuthi ke
ezinsukwini nje ezedlule bengibheka ucingo lwakhe uMama wakwami
ngahlangana nengxoxo ephakathi kwakhe noNkosikazi kaMfowethu
omncane
Ibiveza ngokusobala ukuthi uNkosikazi kaMfowethu uyajola kanti yonke into
uyayixoxa noNkosikazi wami, yonke lendaba ingiphathe kabi ukwazi nje
ukuthi kudlalwa ngomfowethu kanti uNkosikazi wami uyingxenye yakho
konke lokhu, yize kungekho engikutholile okuveza ukuthi hlampe noMama
wakwami naye kukhona akwenzayo eceleni kodwa angisamethembi nje
nhlobo kungenza ngizibuze ukuthi uma ekwazi ukuthula futhi aseke umuntu
ophingela umnyeni wakhe yena yini emuvimbayo ukuthi akwenze ngoba phela shuthi akakuboni akubi ngakho sekunzima nje nokuthi ngimthinte
ngoba kunzima ukuzitshela ukuthi yena uthembikile kumina
Ngiyamthanda kakhulu uNkosikazi wami, sino mndeni omuhle kakhulu kanti
futhi sisuka kude sinaye angifuni ukumosha umshado wami ngento
okungenzeka ukuthi ayikho , ngesimo samfowethu sokujolelwa
ngizomtshela lokho ngiyakwazi kodwa mina into engifisa ukulekelelwa
ngayo yile yowami umshado, ngingamthemba kanjani futhi uNkosikazi wami
ngiphinde ngikwazi ukumthemba njengasekuqaleni, ngingajabula uma
ngingezwa izeluleko kwabanye abafwethu abaseke badlula kulokhu ukuthi
babhekana nakho kanjani, ngibonge ithuba ngizolalela emsakazweni.
Ngibingelele Mam Lady-D nethimba lakho, ngithe angedlulile nami
okusenhlizweni yami, ngikhungathekile.
Ngingowesilisa oneminyaka engaamashumi amathathu (30years) bengikade ngisebudlelwaneni
nowesifazane osekhulile kunami ngoba uneminyaka engamashumi amane (40 years) ekusho ukuthi
ungishiya ngeminyaka eyishumi ubudala.
Inkinga yami iqala emuva kokuthi sambatha sbbabili savuka sibathathu, shukuthi wakhulelwa
ngokusho kwakhe ngoba ungumuntu engamthola ngase khaya kodwa njengamanje mina ngihlala eGoli
ngisondelele amatoho, inkinga iqala emuva kokuthi sike salahlalekelana ngoba ngangihlushwa ucingo,
sangaxhumana kahle kodwa shukuthi wazama ukungithola ngoba emuva kokuthi sengizamile
ukulungisa ucingo ngikwazile ukubona imilayezo yakhe nezithombe zengane isizelwe.
Ngizamile ukondla ingane ngilokhu ngithumela imali yengane njengoba ewumuntu ongasekhaya mina
ngise Goli, ngizamile ukumcela ukuthi ingane ngizocela ukuthi iye ekhaya ukuze izobonwa ngabazali
bami, wanqaba waphetha , kanti lona wesifazane ingane akuyona eyakhe yingane yendodakazi yakhe
endala, shuktuhi ubeqamba amanga sonke lesi sikhathi , lokhu ngikuthola ezinkundleni , ngibone
kubhale ingane yakhe ifake yona lengane engithi yeyami kanti akuyona eyami, mangimbuza ukuthi
wethuleleni ngesikhathi ngiyobona ingane ekhaya kubo wangitshela ukuhi ubecabanga ukuthi uMama
wakhe uayyikhulumela nje.
Ingane isisenminayak emithathu manje, sengiyenzele lezozinto ezincane ebengilokhu ngizithumela ,
ngimnikeza nemali ebeyifuna, ngapha nengane besengakhe ubudlelwane nayo, lokhu okwenzekayo
kuyangihlukumeza angazi ngingabhekana kanjani nakho. Ngicela abalaleli bangicebise ukuthi
ngingabhekana kanjani nalesimo.
inkinga iqala ngesikhathi undodakazi wakhe ephikwa umfana asola ukuthi uyen aomkhulelisile kodwa ngokuhamba kwesikhathi unezinsolo lapho elokhu ebona umuntu wesilisa olokhu engena ngewindi emzini wakhe kanti uyena Yise wengane lona, evunyelwa undodakazi wakhe, umfana lona owayiphika intombazane wathi akayazi uma kuyobikwa isisu kodwa uyakwazi ukungena kulomuzi evulelwa yindodakazi, manje sekunenkinga njengoba umzukulu lona engena iphuma ezibhedlela odokotela labo ababonayo bathi ingane izolokhu igula ngoba shukuthi kumele ilungiselwe izinto kodwa kubo kaYise abazimisele ngalokh
Ngibingelele Mam Lady-D nethimba lakho, ngithe angedlulile nami
okusenhlizweni yami, ngiyazi baningi abahlezi bebhalela kuloluhlelo le Tea time, angazi nokuthi
ngiqalephi , inhliziyo ibuhlungu ngoba sengingenil Phakathi kukhona okuyizimpawu kpdwa angizange
ngizinake.
Mam Khoza, ngisebudlelwaneni futhi sishadile ngokwaka (home Affairs) ulobolile waqeda then
wambesa, then sayobhala, angazi noma ukuvaleka amehlo uthando yini.
Siqale ukuzwana ngonyaka ka 2012 uze walobola ngonyaka ka 2021, bese wambesa ngonyaka ka
2022. Abukho ubudlelwane obuhlezi buhamba kahle kuba khona ukungaboni ngaso linye noma lezo
zinkinga obonanyo ningakwazi ukubhekana nazo kodwa kukhona okunye obonayo ukuthi kuyagqilaza
ngoba uzitshela ukuthi ngokuhamba kwesikhathi kuzoshintsha…
Ngingumuntu okwaziyo ukubekezela noam ngabe sekukubi angithandi kuthiwa ngishintsha
amadoda.Sinezingane ezimbili, siyasebenza sobabili kodwa ngokwezimali mina uyazi ukuthi ngithola
kangconywana ngavezela ngoba umsebenzi ngawuthola ngenx ayakhe, uyena owabona isikhangiso
somsebenzi wangikhutahza ukuthi angifake isiscelo , ngemepla ngafaka ngabizwa ngagcian
ngitahthiwe.
Inkinga manje ukuthi useyangiyekelela angazi noam ngifela lesi khathi bengikade ngingasebenzi yini,
ngoba kunezinto aziyeka ngamabomu anagzikhokhela ngikhokhe iziznyanga zize zilandelane athule
noma uma egodukile akayifaki imali kwi akhawunti esifaka kuyona ukuze sikhokhele izidingo
zalapaha ekhaya.
Lento seyenzeke isiskhathi eside angazi ngibhekane nayo kanjani ngoba nginezingane, sinomuzi, mina kuthi kupehla inyanga angisenayo imali ngoba ikhokhela zonek izinto zasendlini, angikwazi ukusebnza
kodwa kube ngathi ngisebenzela izikweletu, kumele ngimncenge ukuthi enze izimfanelo zakhe
njengendoda yomuzi, kumele ngimncenge ukuze angiphe imali, njengesithandwa sakho ukubonakalis
aukuthi uyalibona iphutha lakho kuyenzeka uvale ihlazo noma kungemali ka petrol kodwa yena lutho.
Ngithi ngibhale nje Mam Khoza, mhlampe bakhona abakulesimo engikusona, ngiyazi ukuthi isinqumo
silele kumina, ngithi ngikhiphe okusesifubeni sami. Sengiyabona ukuthi ngathi sengizoyehla lenqola,
sengicabangela izingane zami, udaba lokuthi zikhule abazali bengekho endaweni eyodwa kuba
nomthelela omubi kodwa angikwazi ukufa ngiphila ngibualwa yisimo engakwazi ukuzihlangula
kusoona, kubuhlungu ukuhlukunyezwa “financially “ okubuhlungu kakhulu umuntu engithi uyithemba lami.
Sikhuluma nowesilisa okhala ngonkosikazi wakhe, ofake isicelo eCourt sokucisha isehlukaniso somshado kodwa yena lona wesilisa akasafuni ukuthi baqhubeke nomshado. uthi “ Kumanje ngineminyaka emibili ngingakwazi ukubona abantwabami, ukhiya isango. Yena unikeza amadoda imoto yethu ushintsha amadoda phambi kwabantwana sebazi amadoda akhe angaphezulu Kuka 6 ababengibalela wona. Ngaze ngamcela ukuthi akamusa ukwenza lokho phambi kwabo”. Manje uthi udidekile ukuthi kumele enze njani ngoba ulandele yonke imigudu yomthetho ngokusho kwakhe. Sizophinda sikhulume no Mpumelelo Zikalala oqhamuka kwa Zikalala attorneys ozozama ukulekelela lowesilisa.
Ngibingelele Mam Khoza nakumndeni womsakazo
UKHOZIFM,ngingumlaleli wohlelo uJabulujule kanti nginokuzwa abantu bengena
lapha kwi tea time abanye besizakala bethola ukucushiswa, nami ngibone kufanele
ukuthi ngizame ngikhulume ngenkinga engibhekane nayo emshadweni wami hlezi
kukhona osesimeni esinjenge sami kuyimanje noma osewadlula kusona.
Ngizocela ukungazisho igama kodwa ngingowesifazane, ngise Bergville
ngokuhlala, shuthi ngigane ngonyaka ka 2020, nginengane engayithola ngaphandle
ngingakagani manje angazi noma lokhu kuba nomthelela ongemuhle yini
ebudlelwalneni bethu noGogo. umyeni wami usebenza njengo Thisha kanti uhlala
kubo Mah wakhe, uMama omzalayo wadlula emhlabeni.
Sihlala nogogo zala ave engangifuni ungafunga ukuthi umnakwethu inkosi impela,
ngendlela enza ngayo kwesinye isikhathi akasikhulumisi nhlobo, yebo Mam Lady-
D wonke umuntu unaso leso sikhathi kube ngathi ungangakhulumi kodwa uGogo
unamagama aziswana awakhipha ngomlomo, wenza ngathi sigane umyeni oyedwa
kanti uwumzali kuthina ,umyeni wami uyena osebenza kangcono uthisha angazi
noma ngibangiswa yena yini ukuthi uhola kangcono ngoba abanye bakhona
bayatohoza kodwa wamukela noma yini abayenzayo kodwa kulo wami uze afune
nokubona ama slip e-grocery ngendlela enza ngayo kithi kodwa kwabanye akayenzi
lento ulwa nalona wami.
Mam Lady-D mina njengoba besengishilo nginengane engayithola ngaphandle
nginga, manje ugogo uvele athi “uma waganwa intombazane enengane uhlezi
ungenamali ngoba ithatha imali ibekele ingane yayo” lamazwi awahlali kahle
kumina ngoba umzukulu wakhe angizange ngimfihlele ukuthi nginengane futhi
akazange abonakalise ukuba nenkinga ngalokho , angazi noam kumele ngiyilahlyini ingane yami ngingayinakekekli yini, njengamuphi umzali okumele alahle
ingane yakhe ngenxa yokuthi useganile , ngendlela enza ngayo indlela asephatha
ngayo umyeni wami seyishintshile akasamphathi nje ngalaba abasebaleni enye into
emenzisa loko yingoba ufuna ukuthi lokho ngafika mina shuthi ngabahlukanisa
Kuningi nje Mam Khoza.
Ngiyafisa ukuzwa komunye umlaleli, bakhona abantu abaganile, kukhona
abaneminyaka besemshadweni, labo abake babhekana nesimo esinjengesami benza
kanjani ukuthi kube nokuthula nokuzwana ekhaya.
Sikhuluma nowesifazane othi ulokhu ephupha umlisa thizeni ngathi kumele ashade naye , ulokhu evela ngephupho evezwa ehleli nabantu bakubo wesifazane abangasekho. Babonakala bemamukela kodwa lomlisa ungumngani wakhe omkhulu okumdidayo. Umlisa lona akaze washo lutho kuyena lona wesifazane lokhu bengabangani
Ngiyabingelela Makhoza nethimba lakho, Ngicela
ungifihle kulenkinga engibhekene nayo engidla nsuku zonke ngingatholi
ukwelapheka
Mamkhoza ngicela ukuqala ngokuba ngizisole mina ngoba kuze kufike lapha
uqobo lwami engahlulwa isimilo nokwenza ngazithola ngisenkingeni
Ngingowesilisa oneminyaka engu 34 ngingene othandweni nowesifazane
esithi masilingane naye , bekukuhle othandweni lwethu lo wesifazane
ngimfice enengane eyodwa eneminyaka emihlanu (5yrs) ingane yakhe Lena
ibingikhonzile kakhulu futhi isikwazi nokwenza I video call ixoxe nami
Kuthe ngisothandweni nalona wesifazane ebengijabule ngaye naye ejabule
ngami saxoxa ngahamba ngavela kubo bangamukela kwakuhle ngakhokha
engakukhokha ngenhloso yokuqhubeka, ngenxa yebanga nokuqhelelana
ngamatoha ngibe sengizithola ngilingeka ngaba sothandweni nomunye
wesifazane owabe eseduze nalapho ngihlala khona.
Ngelinye ilanga intombi yami lena engayovela nasekhaya kubo wavele
wakhetha uzoa engashongo lapho engihalal khona nokwathi wafika
wangithola nginomunye lo walapha eduze endlini, eyi ngazisola kakhulu
kwamlimaza umuntu wami lokho kwaya kwaya kwavele ukuthi umuntu wami
lo engaziwa kubo uzethwele, ngaleso sikhathi ngazisola ngaxolisa kumuntu
wami kwaba sengathi uyamukela isixoliso sami
Kuthe Uma esethola umtwana lo ongowami ngaya ngambona
kwakuhle,emveni kwalokho wabe esengitshela ukuthi empeleni yena
uyahluleka ukumelelana nalento engayenza ngiphinde ngixolise ngizithobe
ngizame konke ukumkhombisa ukuthi ngangilingekile Cha akangakuzwa
lokho.
Ube esengitshela ukuthi kusuka manje akasathandi ukuba ngizobona ingane
yami ngoba le engamfica nayo iyaphazamiseka emqondweni ilokhu ithi baba
Kimi kanti yena akasekho kulokho akasafuni ukuthi ingibize ngoBaba, kwaba
nzima kodwa ngamukela ngase ngicela ukuthi okungenani Ade engazisa
ngomtwana ocingweni ngoba usemncane, kwaba ngathi uyavuma kwadlula
izinsukwana wangitshela ukuthi ngeke yena akumele ukuthi ngihlale ngibuza
ngengane okuncono angilinde akhule akwazi ukuzikhulumela ngobe
sengixhumana naye .. kwabanzima kakhulu
Ngicela abalaleli bangeluleke ukuthi kwenziwa njani Uma kunjena kumanje
angazi kwakuthi unjani umtwana ngoba nasezincingweni sengiblockiwe nakwi
whatsapp ngibuhlungu ngoba ngiyafisa ukwazi ngomtwana ,yebo
ngonile Mam Khoza ngiyazi kodwa manje ungivale ukuthi ngibone nayo
ingane, akasangazisi nookuthi ingane injani, imali yokuthi akwazi ukuthi
ayinakekele ingane ngiyayithumel akodwa mina nagivumelekile ukuthi ngizwe
ukuthi ingane yami injani.
NGIYABONGA
Ongathandanga ukudalulwa
Ngibingelele Mam Lady-D kanye ne thimba lakho,
ngingumlalel wokhozi FM... ngicela ukungadalulwa igama ..ngino Baba wengane
sisebancane sobabile ngina 20 iminyaka no mntwana wethu usemncane, mina Ma
Khoza ngaqala ukudla imishanguzo yesandulela ngculaza from ngisazalwa kodwa
kusukela siqala ukuthandana kwami naye azange ngimtshele ukuthi ngidla
imishanguzo ngoba bengingazi nokut singagcina siba nengane nokuthi uzimisele yini
ngami nganingakaboni lutho, namanje ngisamfihlele, kodwa manje lento iyangidla
angazi ngizomtshela kanjani ngoba sixabana njalo sibanga nento engekho manje
ngiyasaba angazi ngizomtshela kanjani ... Kodwa ngibona sengathi uyangithanda
kodwa ukumtshela angazi ngizomtshela kanjani ngicela owake waba nenkinga
enjengalena angisize angicebise , ngiyazi angingedwa baningi abantu abangakaze
babatshela ophathina babo ukuthi badla imishanguzo yesandulela
ngculazi..Ngiyazibuza kulabo abaphumela obala babatshela, bona benza kanjani ..
ngiyabonga Mam Khzoa nakumallei woKHOZI FM.
Ngiyabingelela mam Khoza nethimba loKHOZIFM nomlaleli
ohmab phambili, ngenkinga Mah angazi noma ngiqale kuphi angazi,
ngingowesifazane ona 29,ngifundile nje impela yikho nje ukthi umsebenzi angutholi.
Nayi inkinga yami Mah, ngi first born ekhaya sizalwa sibabili, ubaba sewashona
sasala no Mah, uBaba wayeyi phoyisa, sasijabule ekhaya then wa cheater uBaba ,
emuva kwalokho lokho impilo yajika waba physical abusive ku mama wethu...
Kwaze kwaba uyadlula emhlabeni uBaba ngo 2009.(angazi noma ngifela ukufana no
baba yini)
Sakhula nje sikhuliswa uMamah ngaphasa uMatric ngayofunda Ongoye, by God
grace ngathola I bursary ngaze ngaqeda ukufunda.
Into eyenza ngithi uMah uyangizonda nayi, lomfana pngilamayo ongilamayo una 23
unezingane ezu 4 zonke lezingane zonke zondliwa umama, wathi emithise le
yesithathu ngathi mina akabuye esikoleni azogada ingane yakhe " amazwi ka mama
athi ngeke abuye ngoba uzophazamiseka esikoleni" nakhona uze ayofunda eNkandla
ingoba ubesehluphile ezikoleni ezingasekhaya, bayiletha abokubo kantombazane le
ngane Ine nyanga eyodwa nje VO,
Ngiyazama ukwenza yonke into ukujabulisa umama but not even once wake wathi
uyabonga, ngonyaka ka 2022 July kwaphuma imali kwi policy ka Baba it was that
much kwaku R12000 uMama mina wanginika uR200 wayithatha leyomali wenzela lo
ongilamayo ukuthi ambulwe ingubo, 2023 May kwaphida kwaphuma enye imali
wanginika R500 yena wamnika R3500 excluding le enikwa Lezi ngane Zakhe ezu 4.
Noma nginganzama uMah asoze mina wangikhetha uncamela abantu bangaphandle
kunami, angiqashwa ngisho ezindawen ezidinga only Matric, kwathiwa nginenkinga
yemimoya/imimoya ka mama ayiganiswanga, uMama uyazi kodwa akakhathali, 2
weeks back ngicele ukuthi angiphe imali yokuya kwa Nongoma komunye uBaba
wesiZulu okuthiwa uyasiza... Wangnika u R200 a day after lapho lo ongilamayo
wafona, umah wamfakela R1500 same time.
Mah lendaba inde futhi ngiyabon amandla asengiphelele, ngicela ningsiza...uma kunj
kwezniwa njani.Abazali bethu bayasiqatha ngendella abaenza ngayo, ukuthi
basikhethe basibangela inzondo engenzsidingo ngoba akasiphathi ngendlela efanayo
njengezingane zakhe. ..Ngicela ukuzwa kumlallei nakwabanye abazali ukuthi into
enje yenziwa njani? Angibonge futhi ngixolise ukuba mude mam KHOZA.
: Sawubona sis Thembeka, ngiyabingelela kuwena nomlaleli
woKHOZI FM. Ngike ngizwe niyabasiza abantu ababhekane nezinkinga
ezahlukahlukene khona lapha emskaazweni. Ngicela usizo lana, ngiyintombaze
eneminyaka ewu 29, ngaba nenkinga ngadlwengulwa ngabantu engibabiza
ngokuthi ngoMalume , babili labantu , konke lokhu bakwenza ngesikhathi ngihlala
kubo emakhaya.
Ngicela ningisize ngolibo fuzo phecelezi DNA test, ngidinga nokuthi bajeze
ngabakwenza kumina futhi kunengane eyaba umphumela yalokhu okuthi mangabe
ingivakashele ngiyibuke ngivele ngibone bona ngqo abenzi bobubi,umoya wami
awuzixoleli, sengike ngazama nokuthi ngithathe impilo yami kodwa akuphumeleli
, nginokuzinyanya abakwenza kumina. Sebake bazama ukungisiza
esibhedlela kodwa angikhulumanga ngokuningi, ngidinga nokululekwa mina
nengane yami, kunjalo nje nengane abayinakile iyasokola. Ngiyafisa ukuyixoxa
indaba ngomlomo wami ngicela ningifihle igama lami.
Sawubona mamkhoza ngicela ungifihle nginenkinga
Lana ngihlushwa umntwana, ingane yomfana enenminyaka ewu 15,
uyaganga kakhulu ungenelwe ubugebengu utshotsha imali angene emzini
yabantu ayiboleka, kuningi mam Dudu akwenzayo, uganga kakhulu
amaphoyisa athi ( he is under age) udinga ama (social worker) if ngiyakuwo
awangisizi nawo. Ngihlukumezekile kakhulu emoyeni ngisanda kwedlulelwa
umama ongizalayo ezinyangeni ezimbalwa ezedlule kwathiwa une depression
nayo edalwe nguye lomntwana ethatha imali kamama, even nase bank
uthatha imali ayitransfere, Umama washawa istroke ne depression wadlula
emhlabeni,manje uhlukumeza wonke umuntu even ekhaya angisazi manje
sengifisa ngisho ukufa makunje angisazi ngenze njani ngisizeni, ngidinga
ningicebise ukuthi ngenze njani makunje.
Lommntwana uno 15yrs amaphoyisa awangisizi ngicela usizo noma Ilana
okugcinwa khona abantwana abangezwa please manje nami angikho safety
lana engikhona kufika umphakathi uzomfuna ngilele ebusuku angisazi manje
ngenze njani. Ngicela ningisize ngingenza njani uma kunje ngoba lomuntu
usazokhula manje ngiyabuka kusaya phambili nalomkhuba.
Anonymous.
Ngibingelele Mam Khoza nabalaleli bomsakazo UKHOZI FM, ngicela
ukuba u-anonymous udaba lami lumi kanje ngingowesifazane oneminyaka ewu 40 kushukuthi ngo
2019 ngahlukana nobaba wabantwana bami abathathu kwathi 2020 ngathola omunye ubhuti wazibika
wathi kimi naye unabantwana abathathu bomama oyedwa...
Ngokuhamba kwesikhathi ngazitholela ngokwami ukuthi wayeqamba amanga zizalwa omama
abahlukene bobathu. Kanti angibuzanga elangeni ngisazothola ezinye ezintathu ngaphezulu kushukuthi
seziwu 6 enye yesi 7 kune story eside ngayo nakhona azange angitshele ngazitholela ngokwami
nakhona eqale wayiphika nomama abawu 7 ngathula angangambuza for 2 years ngisazitshela ukuthi
kushukuthi usalinde ukuthi athole isikhathi esiryt sokuthi angitshele, ngaphinda ngazitholela ngokwami
ukuthi wayeqamba amanga nangalomsebenzi athi uyawenza nendawo asebenza kuyo usho ikheli
elingekho.
Akugcinanga lapho ngisamangazwe ilokho ngathola nokuthi udla ama ARV's akangitshelanga
ngaqhubeka ngathula ngifuna ukumbona ukuthi ungumuntu onjani ikahlekahle ngathula futhi unyaka
senginabo nobufakazi balokho sengazi ngisho idate yokuyolanda eclinic imishwanguzo, aqambe
amanga kimi athi akayi emsebenzini uyaphumula ngimubuke nje ngoba ngabengazi ukuthi
uyangikhohlisa..
Kulonyaka sekungunyaka wesithathu ngambuza ngakhokonke lokhu waphika mam Dudu waphika
akangavuma ngisho okukodwa ngathi sengimkhombisa bonke ubufakazi bakho engangenza sho ngiyabuqoqa kwaba ima evuma yonke into wangibuza ukuthi ngikuthathaphi lokhu ngathi
akubalulekile lokho..ngabe sengiya eclinic ngenhlanhla unkulunkulu unami ngathola ukuthi ngi
Negative ngidla uprep ngabuya ngamkhombisa icard namaphilisi futhi ngiyawalanda inyanga
nenyanga.. enjalo nje akakwazi ukukhuluma nomuntu uvele akhulume noma ikanjani mangithi
ngiyamtshela ukuthi indlela akhuluma ngayo nami angiyithandii ��athi ngifuna ukumphatha..
Ngicela abalaleli bokhozi fm abangahlulwa yilutho bangibonise ukuthi into ekanje imiswa kanjani
ngoba angiliboni ikusasa la ngibona impilo yamanga kusuka ekuqalen ngicela ningilaphe ngixolise
kakhulu ukuba mude.
Sawubona mam Lady-D nethimba lakho. Mah wami
ngokuhlala ngise Mthwalume kwaqolqolo igama ngicela ukuligodla.
Indaba yami ikanje mah nginenkinga nginengane eneminyaka elishumi
10yrs manje shukuthi ngaba sebudlelwaneni uBaba wayo kuthe sengina
4months ngikhulelwe wathi angisikhiphe isisu, ngoba ethi yena akahlangene
naleyo ngane yena, ethi unomama wengane yakhe.
Mam Khoza ngaye ngavuma wanginika imali yokuthi angihambe
ngiyokhipha isisu ngayithatha kodwa angizange ngiye lapho
ngangayikhipha ingane ngaze ngayoteta engekho empilweni yengane.
Kuthe isikhona ingane yangaphila kahle ifuna lezinto zamasiko akubokwayo
ngagcina ngiyihambisile khona kubo wayivuma uBaba wayo ngaba
nethemba lokuthi usezoyondla ngoba ubengayondli engenandaba ngoba
yayingaziwa nakubo manje seyaziwa shukuthi sezoyondla kanti
ngiyaziphuphela nje waqhubeka nokungayondli ngatshela ukhuluh wengane
ukuthi akayondli ingane uyise, wathi umuntu omdala wathi uzokhuluma
naye kuthe kusenjalo ngambona eseyikhipha imali uBaba wengane
eyondla ngo R300 ngathula ngamukela lokho noMawakhe athi angamukele
loku anginika kona. Kuhambe kwahamba ingane yagula kwadingeka ukuthi
iyohlala khona, yahamba ingane yohlala khona kubo,impela yaba ngcono.
Kunesivumelwano mina noBaba wengane esaba naso, isivumelwano
sokuthi mhla ethatha unkosikazi angitshele ukuze ngizothatha ingane yami
ibuyele ngakumina ngoba angithandi ukuthi ingane yami ihlale ne-
stepmother ngikhona ngoba ngiyazazi iz-tepmother ukuthi zinjani ngihlale
nazo kakhulu wavuma kahle.
Kwenzeka wayakolobola wangangitshela njengesivumelwano sethu
ngazitholela mina ukuthi unonkosikazi ngase ngiyasuka ngayolanda ingane
kubo ngoba unkosikazi wehlala kubo futhi kanti lowo nkosikazi yilowo mMahwengane engangibanga naye. Manje mah akasayondli nhlobo ingane
nangenkathi ihlala kubo wesho umama wakhe ethi akayikhiphi imali
yengane ubaba wayo kwenye inyanga ngicoshacoshe izinto zengane
ngihambise.
Kemanje ma akasoyondli nhlobo uma ngimfonela ngimubuza ngemali
yengane uvele athi uzoyondlelani ingane angayiboni. Manje angisazi ukuthi
ngenzenjani ngicela ukuboniswa ngididekile. Ngiyabonga
ngithanda nobaba wezingane zami ezimbili sesine minyaka eyishumi sithandana
saqala kuthanda ngisafunda, yena ubengasafundi ngoba mdala kimi ngeminyaka since nginaye
sekukaningi engithembisa ukungilobola uthi angisho ekhaya mase kufika isikhathi uvele ajike nje
sekwenze kwaze kabili hhayi ukuthi imali akanoyo unayo if ube serious ngabe kade ngagana sedlale
ngami khakhulu engijolela ngakubo ngibe nikhona kubo ngiya naye njalo ngo december manje
angisathandi ukuya ngakubo ngoba bayangibuka nje ukuthi nasi isilima manje angazi yini ekumele
ngiyenze ngididekile ngapha akafuni ngiyosebenza ulokhu ethi ulungisela ikusasa lethu ,mina
nezingane zethu.
Uma ngimbuza njalo kuthi i future kanjani singashadile akangiphenduli ngicela i zeluleko kubalaleli
bomsakazo Ukhozi
Ngingowesifazane onemunyaka ewu 36, nginabantwana abawu 3 from obaba abehlukene
,owokuqala ngamuthola kwa Matric,owesibili kumyeni engaba unkosikazi
kuye owesithathu ku boyfriend engamuthola emnva kokuthi ngithathe
isinqumo sokushiya umyeni wami.
Loludaba Lude mhlampe mayikhona indlela singaluxoxa ocingweni
Kodwa inqikithi ithi sinomyeni simbaxa mbili sifisa ukulungisa izinto kodwa
manje umyeni wami uyamesaba umama wakhe kakhulu.
Ngapha ngino boyfriend ngiyamthanda konke engikuthanda ngomuntu
wesilisa uyikho uyakwenza kahle ngeneliseke ngakho konke lokhu
engangikuswele kumnyeni, inkinga yaqala mhla esengibeka isandla ngize
nginezibazi zakhe kodwa okunye okuyinkinga kakhulu kuye he went through
serious depression ngenxa yokulahlekelwa umsebenzi and abuse yasuka
lapho.
As for umuyeni wami as much as sayona mina bengizimisele ukudela konke
buyele kwami kaze yekele kumuthanda nengane yami iyangidinga nezinto
zesizulu zithi impela dadewethu ikukhomba emumnva naloyamundeni
sangithanda inkinga ngaye soze ashitsha.
Umubuzo omile uthi what about me? what about what I want ?what about
what I need? What about how I feel? What about what makes me happy.
Cela ukuyibeka ezithebeni kumndeni woKHOZI FM.
Sawubona MamKhoza nabalaleli bomsakazo uKHOZI
FM:Ngicela ningisize ngingowesilisa onenkinga.
Inkinga yami iqala lana , ngonyaka ka-1998 ngithandane nowesifazaneebengimuthanda ngenhliziyo yami yonke, kubo bekusendaweni yase-Harmmasdale
kanti nami bengihlala kuyona lendawo futhi ngisebenzela khona,akubanga isikhathi
eside sithandene ngabe sengithumela omalume kubo ukuba bayovela bacele isihlobo
esihle.emva kokuba ngivelile kubo ube esengibikela ukuthi ukhulelwe kanti
nezimpawu zokukhulelwa zabe sezibonakala impela.
Kusekuhle kunjalo ngimbhadame oqotsheni kubo nowesilisa owayekhulile kakhulu
kunami ngokweminyaka nokwenza sixabane nomuntu wami bachitheka
bugayiwe.kwaba ukuhlukana kwethu nami ngabika udaba ekhaya njengoba
lunjalo.abasekhweni lami bacela kufike abakhongi ukuze kuxoxiswane ngesimo
kuzanywe isixazululo kumbe indlela eya phambili.
Ingqinamba yaba ngasohlangothini lwami kwazise abakhongi abafunanga ukuya
khona njengoba kwasekuqaleni babengahambisani nokuthi ngithandwe elokishini
zikhona izintombi zasendaweni ngokombono wabo,ngakho-ke konke kwasala
kulenga nje kanjalo.ngenkathi ngilandelela ngathola ukuthi umakoti wami uhambe
nayo indodamphini engamubhadama nayo wayohlala nayo.njengoba sengikhulile
iyabuya lento yokuthi ngahlukana nomuntu owayekhulelwe futhi ethi ukhulelwe
ingane yami.sebathutha kubo kwalentombazane engikhuluma ngayo angibazi
bashonaphi,yona ke vele ibingasahlali nabo isiyahlala kuyo lendoda engababhadama
nayo.
Ngihlushwa unembeza wokuthi hleze ngempela ingane kwabe kungeyami.ngifisa
ukwazi kungabe yazalwa yakhula nokuthi kungabe isaphila na?anginazo
izimpendulo.kungenzeka ngizitshele ukuthi ngangigqokiswa ijazi kanti ilendoda
eyagqokiswa ijazi. Mangingaxhumana nalengane kungaphoqa ukuthi kwenziwe
ulibofuzo. Ngicela ningilekelele kungabe kufanele ngenzenjani ukuze ngithole
ukuthula emoyeni wami?
Anonymous.
Ngiyabingelela kuwena Lady-D nabalaleli bosakazo UKHOZI FM,
ngingowesifazane bengizocela ukuthi niligodle igama lami.
Ngibhekane nenkinga lana, ngizithola ngibishile ezikweletini ngenxa yomlisa ebengikade
ngisebudlelwaneni bezothando naye, lona wesilisa wangicela ukuthi ngimtahthele (loan ewu 80k
)ngoba yena akakwazi ukuthatha isikweletu ebhange, ngamtahthela mina ngagama lami ngoab ethi
ufuna ukukhulisa ibhizinisi lakhe lokuthitha izingane, ubekade ehamba ngemoto encane esefuna
ukutehnga ikhumbi noma itekisi.
Uma uthandana nomuntu umbona ukuthi uyazama, uye ufise ukumlekelela nami ngenzek njalo ngithi
ngilekelela umuntu engibambisane naye kanti angibuzanga elangeni ,kumanje ngiyazisola ngoba
ngibishe ezikweletini kumanje ngihluleka nokuhambisa ingane yami esikoleni.
Ngicela ningisize ngithole imali yami kumlomlisa, noma ningisikeze ngezeluleko ukuthi ngingenza
kanjani ukuthi ngithole imali yami, lomlisa lokhu ethi uzokhokha usakhokhe imali engu 8K
KUPHELA kusukela ngo 2018.
Ngisenkingeni nekhadi lamiselihlala komashonisa. Impilo yami imile Lady-D nethimba lakho
bengicela ningisize uma ikhona idnella eninagngisiza ngayo, ngangithi ngithola uthando kanti ngizifaka
enkingeni.
Ngiyanibingelela Lady D nethimba lakho
ngowesifazane oneminyaka engu 28 kunento engifisa ukuyikhuluma eyimfihlo
esekuphele iminyaka ngiyifihlile , into engingakaze ngayitshela muntu
ngiyathemba ukuthi hlampe ngizozizwa kangcono uma sengixoxe ngayo
khona la
Ngisakhula ngina 16 years ngangino mngani silingana mina naye sizwana nje
kakhulu , shuthi ke kwathi ngomunye nje ulwesihlanu umngani angicele ukuthi
ngihambe naye ngawo ulwesihlanu ebusuku ngoba khona isoka alitholile
manje lifuna ukumkhipha ngakho ucela mina ukuthi ngihambe nabo ngoba
wayengakamazi kahle lomfana wathi uma ngikhona mina uzophepha,
ngivume ke nami nangempela ebusuku ngeqe ekhaya naye enze ngokunjaloasilande umfana wasiyisa endaweni yokucisha ukoma, kwathi ke
makuqhubeka ubusuku umngani angitshele ukuthi uzohamba naye umfana
mina bazongiyisa ekhaya nangempela kwenzeke njalo
Ngakusasa ekuseni ekhaya kufike abazali bamngani bezombuza ukuthi
ukephi ngoba kuvukwe ekuseni engekho ngimphike ngithi angimazi
ngizitshela ukuthi ushawe iskhathi usazobuya uma kuhamba usuku, kwaze
kwafakwa namaphoyisa bemfuna nakhona futhi ngasaba ukusho ukuthi
ngimgcine nini futhi besiyephi ngicabanga nje ukuthi ekhaya bazothini uma
bethola ukuthi nami ngihamba indlela zasebusuku, watholakala umngani
hlampe emuva kwama viki amabili eseshonile , wabulawa ngoba watholakala
enemanxeba okugwazwa ehlathini.
Emva kwaleso sgameko ngathatha isinqumo sokuthi ngeke ngilikhulume
iqiniso ngoba ngase ngibona sengathi sesiside iskhathi ngithule, ngizitshela
ukuthi hlampe ngizoboshwa kuthiwa bengithuleleni nolwazi olungaka ngathula
kanjalo ke ngangasho ukuthi kwenzekani ngosuku engagcina ngalo
ukumbona
ngiyafisa engabe iskhathi siyabuyiseleka emuva ngilungise ngikhulume
hlampe ukube ngakhuluma ngesikhathi babezokwazi ukumthola esaphila
noma okungenani bathole umuntu owenza lento ebuhlungu kanje kuyena
ngoba akukaze kuboshwe muntu ngokubulawa kwakhe, angiphindanga futhi
ngambona noma ngahlangana naye loya mfana agcina ehambe naye,
sekuphele iminyaka engu 11 lento yenzeka kodwa namanje angikutholi
ukuthula emoyeni wami, alukho usuku oludlula ngingazisolanga ngesinqumo
sami
Benginibhalela ukukhipha nje okuse nhliziweni yami ngoba angiboni ukuthi
ikhona into engingayenza ukulungisa yonke lento
Ngicela ningifihle , ngibonge nangethuba.
Ngicela ukubingelela kuMam Khoza nethimba lakhe
mina ngingo wesifazane oneminyaka engu 28 sengineminyaka eyisikhombisa
ngishadile kodwa angisajabule nakancane
Inkinga yami ukuthi angibatholi abantwana nomnyeni wami osekungifake
phezu kwenkulu ingcindezi ngoba amanye amakhosikazi agane obhuti
bomnyeni wami wona azele yimina nje kuphela osele
Ngokuka Dokotela ayikho inkinga enginayo Kanti yena umnyeni wami unazo
izingane ezimbili azithola ngaphambi ngokuthi sihlangane okwenza kube
yimina umuntu onenkinga njengoba ngingabambi nje, umnyeni wami uhlale
ehamba izangoma nabathandazi abuye nezimbiza neziwasho kuthi
asikuphuze kodwa nje akwenzeki lutho, no cansi lwase mshadweni wami
alusekho nje mayelana ngokujabulisana njenge zithandani sekwahlala
kumayelana nokuthi kumele ngibambeNgelinye ilanga udadewabo mnyeni wami wangitshela ukuthi amakhosikazi
agane la ngigane khona ayethi shuthi njengoba ngingazali ngayivala inzalo
okwangiphatha kabi ngoba shuthi hlampe yinto wonke umndeni oyicabangayo
ngami, sekwaze kwakhulelwa omunye unkosikazi ekhaya ogane ngemuva
kwami, ngiyabuka nje ukuthi hlampe umnyeni wami ngimenza inhlekisa
kobhuti bakhe.
Impilo yami nje isinzima, ngizizwa ngiyesehluleki somuntu wesifazane, ngathi
ngihlulekile nje nokunika umnyeni wami isithunzi njenge ndoda sengiyasaba
ukuthi hlampe maduzane uzongishiya noma amithise ngaphandle noma avele
angilamanise okuyinto engingazifiseli yona, kubuhlungu kumina ngisho
ngibona umuntu wesifazane okhulelwe noma ophethe ingane, mina ngikhule
nje ngingabuthinti utshwala kodwa manje sengahlala ngumuntu oshaya istiff
emfihlakalweni ngoba ngifuna ukudambisa ubuhlungu benhliziyo engihlale
ngibuzwa
Ngiyafisa ukwazi ukuthi ukhona yini umuntu wesifazane oseke wadlula kule
nkinga engibhekene nayo kwagcina kulungile yini, ayikho into
engingayijabulela njengokuthola ithemba elisha ko dadewethu abangabalaleli
boKhozi, ngiyabonga.
Ngiyabingelela emsakazweni ohamba phambili mina
ngowesifazane oneminyaka ewu 20, nginenkinga nje yokuba no Mama
ojolayo, uMama wami uneminyaka engaphezu kuka 50 kanti ujola nje
nomfana ongishiya ngeminyaka emine
Inkinga ke ukuthi lomjolo ka Mama nalo mfana usumfake kwezinkulu izinkinga
yezikweleti, ayikho into uMama angayenzeli isoka lakhe uma nje selishilo
ukuthi lifunani sengamane thina ekhaya silale singadlile ukuze phela
azomthengela into ayifunayo Lapho yena umfana uyasebenza kodwa umaeholile uyanyamalala nje angaziwa ukuthi ukuphi aze abuye engasenayo imali
esozoyicela kuMama
Okongiphatha kabi kakhulu ukuthi nginakho ukuhlangana naye lomfana uma
ngizophuma nabangani bami siye ezindaweni zobumnandi angabi nawo
amahloni ukuthi ngikhona enze noma yini phambi kwami namanye
amantombazane kanti futhi njengoba engumuntu wobumnandi nje akeve
ewalahla amafoni akhe mase ecela uMama ukuthi amthathele enye estolo
ngesikweleti kuyimanje nje uMama akanalo ucingo ngoba walinika isoka
lakhe nakhona ngoba akasakwazi ukuthatha estolo ngesikweleti
Okokugcina nje okongiphatha kabi kakhulu ukuthi uMama ubeyiboleka imali
kubantu azwana nabo kodwa manje abasamniki ngoba akakhokhi
osekumenza ke manje aboleke komashonisa, usedayisa izinto zasendlini
ukuze nje azonika isoka lakhe imali, kubuhlungu kumina ukumbona engena
kangaka ezinkingeni lapho angikwazi nokumsiza ngoba mina ngiyafunda
angisebenzi
Ngiyafisa ukumsiza ukuthi abone indlela azimoshela ngayo kodwa angazi
ukuthi ngenze kanjani ukuthi abone futhi angizwe ngoba phela hlampe
uzobona ngathi ngiyameyisa uma ngingena izindaba zakhe zothando cela
ningisize ngemibono yenu.
Ngibingelele oKhozini igama lami ngu Nombulelo ngina 33
iminyaka nginenkinga no sisi bami ababili abangakwazi nhlobo ukubonga,mina ngu
Dokotela njalo ke ngenyanga ngiye ngithumele imali engango R3000 kodwa nje
oDadewethu babona sengathi angifuni nemali njengoba ngingu Dokotela, mina
angiliboni iphutha lami kule Mali engikhiphayo ngoba phela nabo bayasebenza yize
imisebenzi yabo ingafani neyami kodwa bayasebenza mina nje imali esuke ngifaka
ukuthi igcwalisele okuzoshoda
Kanti ke futhi mina ngishadile futhi nginezingane angazi ukuthi yindaba belindele
ukuthi ngibakhiphele izizumbulu kodwa nami ngibe ngino mndeni wami okumele
ngunakekele, baseke bangitshela ukuthi kumele ngifake imali ethe ukuba ningi kunale
engifakayo ngoba bahlala no Mama ekhaya okusho ukuthi bafuna ngibakhokhele
ukuthi bahlala no Mama wabo nabo kodwa benza ngathi basiza mina ngokuthi bahleli
naye akusikhona nokuthi uMama ungu muntu ongakwazi ukuzenzele lutho, uphilile
nje kahle nami ngake ngamcela uMama azohlala nami wanqaba wathi ngeke akwazi
ukushiya umuzi wakhe no mnyeni wakhe
Kuningi kakhulu engikwenzela umndeni wami ngoba ngisho imshwalense
yokungcwaba bakhokhelwa yimina konke nengane zabo kodwa abakaze babonge
noma bafake isandla yonke into edinga ukukhokhelwa kuba umthwalo wami
ngaphezu kwale mali engihlale ngithumela nayo nje sengiyayithumela ngenxa nje ya
Mama ukube akekho ngabe Kade ngaphuma kubonaangeke ngisho ukuthi kukhona izeluleko engizidingayo kubalaleli kodwa ngiyafuna
ukudlulisa ukuthi abantu ikakhulukazi amalunga omndeni ukuthi akasicabangele nathi
ukuthi sinemindeni nathi , sinezingane , abayeni ekugcina lokho kuk’xabanisa
nomuzi wakho wakho. Kumele bayeke ukucabanga ukuthi umuntu owenza
lemisebenzi ephezulu ehola kakhulu efana nowami kusho ukuthi unayo yonke imali
emhlabeni awusweli lutho ngoba lokho akusilona iqiniso nathi imali yethu iningi
injalo kodwa nayo inezinto ekufanele izenze, inezinkinga esuke izilindile isebenze ize
iphele njengo mholo wawonke umuntu
Ngibonge ithuba.
Ngibingelele kuwena Mam Khoza nethimba lakho nabalaleli
bomndeni woKHOZI FM. Ngingowesifazane osemncane osazimisele ngokwenza
okuhle ngempilo yakhe, nginenkinga Lana kushuthi angiqale Lana ngisemncane
ngila ko 8 years ngadlwengulwa nguBaba wami ekwenza lokho
ephindelelela, lokho kwaphela mhla uMama wam eshiya umendo ephindela Kubo,
akaze ngiyixoxel muntu nendaba ngaleso skhathi ngoba baba wayengithembisa
ukungibulala.
Kubo ka Mama, kushuthi ngithe ngifunda grade 11 ngibe sengizithola
sengisemathandweni nomfana wakhona ngasekhaya. ekhaya ke bebengayizwakahle indaba Yethu kodwa Mina ngaphikelela ngoba ngimthanda, siqala
ukuthandana ngamtshela ngalento eyenzeka kimi ngisamncane wakhomba
kuzwelana nami. okungiphatha kabi, lokhuu ngaba naye othandweni akekho
supportive kimi nezingane akazondli uma enemali uziphuzela tshwala abuye
azongithuka okubuhlung nokungiphatha kabi ulokhu engthuka ngokuthi
ngadlwengulwa, uma lapha emgaqweni angisho ngezinhlamba, okubuhlungu
angizicelelanga ukudlwengulwa, athi ngiyisilima anginanqondo, ziningi kakhulu
izinhlamba angithuka ngazo.
Wangitholela indawo langihlala khona, ngase ngivula i-Tuck shop lenga
engiziphilisa ngayo izingane zethu. Inkinga akangethembi lokhu ethi konke lokhu
enginakho noma engikwenzayo ngikwenzelwa ngabafana lapho angimjoleli nhlobo,
uyagishaya angihubhe ngomese nesibhamu.
Okungaphathi Kabi kakhulu ukuthi zonke lezinto akekho ongikholwayo kuthiwa
nginamanga, ngiseke ngazama nokuzibulala ngenxa yalento engihluphayo emoyeni
kanye nalo mlisa engithandana naye angisazethembi nhlobo ngiyafunda eUnisa
sengize ngama ngoba ngiyahluleka kuningi ngingedwa ngapha Lo mlisa hleze
ekhuluma amagama negative �� lomuntu ungijolele waze wakhulelisa, mangithi
ngiyakhuluma naye athi angisiye uMama wakhe.
Ngiyafisa ngabe ngiyafa kunokuphila kanjena ngiphiliswa muntu ongangenzeli
Lutho ongangiphi ngisho imali yensipho kuphela Mina nje okumele ngilokhu
ngimondla akangazi nokuth ngiyini.Mina anginabo abazali sebashona bonke
uhlekisa nangalokho, akafuni ngibe nabantu engihleka nabo uma kuyintombazane
vele athi bangifundisa uthanda amadoda, mangihleka nama customer vele athi
amadoda ami.
Ngicela ningbonise ngenzenjan makunjena ngihlala ngisendlini ngiyazenyeza
kwamina, njengamanje ngiyabona usizo ngiyaludinga ngendlela okwenzeka
ngakhona lesilonda sokudlwengulwa siyabhibha ngathi kade kwenzeka manje
isizathu ilomuntu ongikhumbuza usuku nosuku ngibe ngadlulisa.
Kwenziwa njani makunjena. Ngiyabonga Mam Khoza.
Ngibingelele oKhozini ngicela ukungavezwa mina ngingo wesifazane
oneminyaka engu 28 nginenkinga yokuthi ngo 2017 ngathandana nendoda eshadile kuthe ngonyaka lo
ophelile ngakhathala ukuba ikhwapha ngase ngiyamcela ukuthi angishade angenze unkosikazi wesibili
wavele wanqaba wathi akamdingi omunye umfazi okwaba yinto eyangidina kakhulu ngoba ngazizwa
njengomuntu abesemsebenzisa nje kuphela kodwa lutho izinhloso ngami
Ngasuka ngaya kwi nyanga thizeni eyanginika imithi ukuthi ngiyisebenzise endodeni nami impela
ngawusebenzisa indoda yaxabana nomkayo baze bahlukana wase ke ejola nami ngokuphelele kodwa
inkinga ke manje ukuthi selokhu ngamsebenzisela lo muthi akasafani njengasekuqaleni mina nje
akangiphethe ngendlela ayephethe ngayo uMkakhe
Emshadweni wakhe ubengu muntu oyikhiphayo imali emfazini wakhe, emkhipha njalo waze
wamthengela ngisho imoto kodwa kumina angiluboni nhlobo lolo thando
Kumina lomuntu unolaka neskhwele usenakho nokungibeka isandla okuyinto angakaze ayenze kumina
ngathi uma ngikhuluma nayo inyanga le eyanginika le mithi yasho ukuthi ingangisiza siyikhiphe lento
esamfaka yona kodwa ngiyasaba ukuthi uma simkhipha lento uthando lomkakhe luzobuya mase
belungisa izinto kanti mina ngisamthanda angazi ukuthi ngingamu lungisa kanjani ngaphandle kokuthi
angilahlekele
Ngicela ningisize ngezeluleko
Nginomuntu engithandana naye kusukela ngo 2021.ngiyamthanda ngayiyonke inhliziyo yami,uyangthanda naye savumelana ukuthi sizohlala ndawonye ngoba
sonke sise eNewcastle kuzozama impilo.Inkinga yilana:lapho ubesebenza before
ubehola imali incane, so ngacabanga ukumzamela umsebezi lapho engisebenza
khona and kwasilungela lokho ngisebenza naye manje.
Ngavuma ukusebenza naye ngoba ngiyamthanda and akekho omunye engithandana naye. Kodwa noma kunjalo
sinenkinga phakhathi kwethu and sizamile ukuyilungisa kodwa okwamanje
ngiyabona siyahluleka and anginayo injabulo empilweni yami. Sixabana njalo
ngokuthi mina ngimatasa kakhulu namantombazane even thoough akaze angithole futhi angikaze ngimjolele. Ngizame konke okusemandleni ami
kumukhombisa uthando nenhlonipho phakhathi kwabantu kodwa akulungi.
Ngayeka u facebook ngoba wathi akathandi ngiwusebenzise, akamfune umuntu wesifazane eduze kwami futhi akathandi ukuthi ngikhulume nomfana oseduze
kwentombazane.Ungisukela nomuntu even ohleli more than 100 meters from me
angitshele ukuth ngibukana naye emehlweni.
Uma ngingaphakamisa ikhanda then kube ukuthi leyo side kukhona umuntu
wesifazane Ngisizeni balaleli kwenziwani makunje? Ngihlala naye endlini,
ngihamba naye njalo even efonini asinankinga anginaso even i space samantombaza
ngoba njalo ngihlala nginaye kodwa still uthi ngiyamjolela and kangithembi.
Uyaziwa ekhaya ngoba ngifuna ukumshada,bayamthanda kakhulu abazali bami
kodwa abazi ukuthi ngihlangana nalenkinga nomuntu wami. Angisoze ngamjolela
umuntu wami ngoba anginaso isizathu zalokho ngiyamthanda and ngiyaneliseka
ngayo yonkento kodwa asinayo injabulo ngoba akangithembi kodwa ngi honest
kuye and angenze izinto akhala ngazo into engimangaza sometimes ukuthi uma
ngenza same way ayenza kimi ngimtshele ukuthi abukana nabafana emehlweni
uyakhala athi ngiyamhlukumeza and angikwazi ukumphatha kahle umuntu
wesifazane.Ngisizeni ngoba ngyalemala ngaphakhathi ngothando enginalo kuye..
From Ano e Newcastle.
Sanibona basakazi bam
Ngingowesilisa oneminyaka engu 40.Ngithandana nowesifazane(umama
womntwana wami) Ngo 2017 sahlala ndawonye njengoba sasihlala ngokuhlukana
eGoli ekuqaleni.
Nansi inkinga. Sasihlala ngokuxabana size sibekane isandla kodwa emveni
kwalokho kubuye kimi ukuthi nento ebesiyibanga ibingatheni.
Ubethi mayehamba abantu ababonayo,bamtshele ukuthi ngeke alungelwe lutho,
okubalwa nobudlelwano bethu ngoba kumele ayothwasa kuqala.Wayethi uma esho,uyazi ukuthi kumele ayothwasa.
Ngomhla ka 20 January kulonyaka wavele wahamba waya kothwasa.Nginenkinga-
ke ngoba sesishayile isikhathi sokuthi aphume ngokusho kuka gobela
wakhe,kodwa imali yiyo engekho ukuthi ngimlungisele izinto ekuemle zithengwe
kwenziwe umsebenzi. Akasenabo abazali umama womntwana wami kanti
nabantwan bakwabo abasenzi bonke. Sengihlalile ngedwa kusukela wahamba kuze
kube manje ngaphandle komuntu wesifazane ngoba ngithi ngilinde yena. Nkinga
kuthiwa kuthiwa awakhishwa amathwasa ehlobo,lokho okusho ukuthi kuyoze
kube unyaka ozayo.
Uma ngingazama ukuhlanganisa,ngingakwazi ukuhlanganisa imali yenkomo
eyodwa ngoba nami ngixakekile,nakhona angazi noma akuyoba ngiyamonela
edlozini nakugobela wakhe nanokuthi akukho yini la engiyoshayeka khona
ngokwenza lokho? Ngeke ngizikhone ezimbili,ekagobela nalena yokuphuma.
Ezimbili bengingazizama aphume ukube bayakhishwa ehlobo ngoba
bengizohlanganisa phakathi nonyaka. Nasi nesiskhathi sihamba,sekungaze
ngilingeke ngoba phela nginemizwa futhi nginezidingo kanti bengisazibambile.
Ngicela ningibonise,ngikhathazekile.
Ngibingelele kuwena Mam Lady D kanye no Khozi ngisacela
ningifihle mina ngingo wesifazane oneminyaka engu 26 sengineminyaka emithathu ngishadile Kanti futhi selokhe ngashada angijabule neze.
Inkinga yami ukuthi umyeni wami usebenza kakhulu ngale ndlela exakile kuze kube
ukuthi isikhathi sami akanaso nhlobo, umyeni wami ungumakhenika wezimoto futhi
leli business lakhe limatasa ngempela ngoba ngosuku uyangenelwa izimoto ezinhlanu
noma ngaphezulu ezinye uyakwazi ukuzilungisa ngaleso sikhathi kuthi ezinye kumele
zihlale Kanti futhi usebenzela khona emzini wethu
Ekuqaleni kwakungijabulisa ukuthi umyeni wami usebenza khona la egcekeni
ngibona nje ukuthi uzohlala eseduze nami njengoba vele nami ngingasebenzi kwaya
kwaya yaphela injabulo yazi egcekeni lakwami sekuhlezi nje kuphithizela amadoda
nami angisakhululekile nhlobo manje.
Indoda yami kuthi kuphuma ilanga useyasebenza yena ebe nasendlini ezongena
sekuhlwile ntambama esefuna ukudla, ageze aqede alale no cansi lwakhe nje
alusangithokozisi nhlobo ngoba usuke ekhathele vele efuna nokulala kumina usuke
esegcina icala nje.
Isikhathi nje nomyeni wami angisazi ngoba ngisho nangawo ama weekend iwona
impela aba matasa kakhulu ngawo kungena imoto eziningi kakhulu Kanti
kuyangixaka ukuthi ngesikhathi sisajola wayesenza isikhathi sami angitshele nje
ukuthi uma kukhona mina uyavala kodwa selokhe sashada akasayingeni nje yokuvala
uvele akhale ngemali ezomlahlekela.
Angifuni ukuzwakala njengo muntu ongenakho ukubonga yena umsebenzi wakhe
uyamenzela imali ngoba usaqasha nabantu abathathu ukuthi asebenze nabo ngayo
lemali nami wangishada ngayo lemali kodwa ngiyafisa ukuthi ngike ngibe naye nami
ngisithole iskhathi sami njengo nkosikazi wakhe kunzima impela angazi ngenzenjani
noma ngithini kuyena ezomenza angizwe cela ningingisize.
Nkinga yami ukuthi akanaso isikhathi sami, sengifana nesisebenzi sakwakhe ngoba
mina akanginikezi isikhathi sami, nginezidingo nami futhi ngiyalingeka ngoba
kukhona amadoda ahlezi engishela kodwa ngiyazama ukuzibamba, ngicela ukuzwa
kwamanye amakhosikazi mhlampe ukhona nje oyaziyo lento engibhekane nayo
kumanje kodwa kunzima ukukhuluma ngayo noma owake wabhekana nalesimo
wenza njani.
Ngiyabingelela mam Dudu Khoza nethimba lakho osebenza nalo
okhozinifm kanye nabalaleli bokhozi fm.
Ngicela ukuba wu Ano nginenkinga lapha ngisacela abalaleli bengisize uma benolwazi mayelana
nalento engibhekene nayo.
Ngiwumuntu onobizo lwabadala kodwa ngiwumkhuleki nje ngisiza abantu ngingowesifazane
oneminyaka engu 35, kunomuntu weslisa ebengithandana naye, ngesikhathi sisathandana senza
lomsebenzi wokuhlanganisa isdalwa , wokumbika esidalweni sami sawenza nje waphelela
kwahlatshwa nembuzi ebikwa edlozini lami kodwa besingakashadi sinaye kwakumele siwenze .
Inkinga ke iqale lapha sesixabana sahlukana mina naye sekuphele iminyaka emine ngingamazi umuntu
wesilisa , noma ngingathi ngiyahlangana nobhuti angichaze kodwa kuyosa ngakusasa ngingasafuni
nakumbona inkonzo nje yasekamelweni selokhu ngayigcina ngaye 4 years back , ngagula ngacishe
ngafa ngithi ngiyazama nomunye umlisa ngaphalaza ngakhishwa yisisu ngamuzwa enginukela
ngazizwa ngimenyanya same time angibange ngisenza lutho naye , uma ngiyilandela indaba kuthiwa
isdalwa sami sakhetha lo owahambayo manje kumele kugqabuke lelogoda elaboshwayo sengizamile
ukwenza akwenzeki , naye uma ngimcela ukuthi siligqabule igoda akafuni ukuza sizokwenza ,
ngiyaludinga usizo ukuze ngizoqhubeka nempilo ngiyamdinga umuntu engizophilisana naye nami
empilweni.
ngicela onolwazi noma nakubo abelaphi bendabuko uma umuntu ekhethwe yisidalwa sakho ethandwa
yiso kodwa senihlukene wenzanjani ukuze uqhubeke nempilo.
Ngiyabonga.
Mam Dudu bengisacela ukusizwa lana ngengane
yendodakazi yami eyashona ngo 2016.
Indodakazi yami engasekho emhlabeni eyashona ngo 2016, yathola ingane
yentobazane eyithola komunye umlisa kanti kuzokwenzeka adlule emhlabeni. Uma
siqeda ukungcwaba indodakazi yami yabe ke I (boy friend) yafuna ukuthatha ingane
yabo ngala kumina njengo Gogo, kodwa ngoba ebengalobolanga njengoba esefuna ukuthatha umtwana,kuthe kusuka beza bezohlawula sase sivumelana ukuthi ingane
ingahlala naye kodwa uma kuvalwa izikolo umtwana angavakashela u GOGO oyimi.
Okanye azovakasha I weekend eyodwa enyangeni. Savumelana,kuthe ngisabhekile I(GIRL FRIEND) entsha yakhe lomlisa yangitsheela ukuthi ngingasakhulumi noBaba
womntwana ngiqale kuye uma ngifuna umtwana, okay Mam Khoza azange ngilwe
ngathobela umthetho kuthe kusuka lapho ,azange baqalise ukulandela into ebhaliwe
phansi mhla kwakuzohlawulwa ingane ,ngaqala ngasokola ukubona umzukulu wami
ngicela loncedo yingoba seba ngibloker nasezingcingweni zabo.
Ngo June ngiye la bebehlala khona ngathola umbhalo othi ( house to let) ngabuza
kumakhelwane wathi sebahlala eMpumalanga angazi kuphi neMpumalanga.
Ngashonelwa yindodakazi yami , manje bathatha lona engimbiza ngomzukulu,
sengikhalela ukuthi angivakashele okungcono noma ngingasahlali naye, noYise
akasabuyelwa nawunembeza, usevele wangilahla engazi ngisaphila kanti ingane yami
lena eyashona iyona yodwa ingane engabusiswa ngayo, angilali ebusuku ngicabanga
nge abuse yala ekhona.Ngicela ningibonise ngenze njani,uma kukhona umuntu owake
wabhekana nale nkminga angicebise ngenze njani. Angilwi namuntu kodwa bengicela
ukuboniswa ukuthi esimeni esinje ngingenze njani? Ngiyabonga Mam Khoza
nabalaleli boKhozi FM
Nginengane ena 16months izelwe kodwa ayikaze ilubhade kubo Yise ngenxa
yokuthi akazange ahlawule uBaba wengane.Ngiphuma ekhaya elinomthetho uBaba
akathintwa, nokuthi angixoshwanga ingoba mhlampe ngase ngenza unyaka
wokugcina eVarsity. Umah uyena owakwazi ukungikhulumela kuBaba ngoba
shukuthi ngangizohlupheka nengane ngaphandle.
Umlisa lona selokhu wathembisa lokho lokho ukuthi uzoza ekhaya ezovela .
Ubuntombi bami bathathwa uyena waphinda wangikhulelisa. Wayelokhu
engithembisa ukuthi uzoza ekhaya azovela aphinde ahlawule negane, lapho
ngangisamithi kuze kube namhlanje lutho.
Into engicikayo ukuthi uyasebenza kahle futhi umondla kahle umntwana, uphatha
ama phone abizayo awo 18k kodwa uhlulwa ukukhipha imali yenhlawulo, ugqoka
izimpahla ezibizayo.Uhlezi ehamba izindawo zobumnandi unemoto. Mam Khoza
abanye abantu besilisa angibazi bacabanga kanjani, uphila kanjani wazi unengane
ongakaze uyibone ngamehlo uyigcina ezithombeni kuphela, ujabula kanjani,
ukhululeka kanjani emoyeni.
Angisazi ngithini kuyena ukuthi aze kohlawula nami futhi sengiphelelwa
nayithemba ukuthi uyoze ayilungise eyami indaba uma esehlulwa ukuhlawula
ingane yakhe. Mam Khoza ngingumuntu wesifazane, ngiyashelwa phandle kodwa
ngiyazibamba kodwa yena ngathi udlala umacashelana ngapha omakhelwane
bayangikhuluma ngathi kukhona into engibakweleta yona, ungibukanisa
nomphakathi.
Ngingumuntu obekezelayo,abukho ubudlelwane obu perfect Mam Khoza emuva
kokuthola ngomzala wakhe ukuthi ukhuleliswe enye intombazane yaduze nase
khaya kubo ngavele ngaphoxeka ngoba nganginokuya kubo ngiyovakasha
leyantombazane iyangazi kanti nayo ingenza isilima. Lokhu kokuthi ubesemithisile
angizange ngibatshele ekhaya ngoba phela kuqondane nami bona ekhaya
bakhuluma udaba lengane.
Ngisho esekhulelise omunye umuntu ekhaya angizange ngibatshele, ekhaya bami
ngento eyodwa ukuthi akahlawule ingane uam efuna ukuyibona ,uBaba ume ngento
eyodwa uthi angeke ayibone uzoyigcina ezithombeni kuphela. Ingane ihlala nathi
ekhaya, uma siyothenga ngihlezi ngihamba nabazali bami sekungathi yingane
kaGogo kanti eyami ngendlela abayitahnda ngayo, angikwazi ngisho kungathiwa
ufuna ukuyibona ingane angeke ngikwazi ngisho nokumbonisa.
Manje ngibuye ngibe nokumzwela uma esemphostile ku facebook. Ngike ngazama
ngo May ukuthi asihlangane eMall leso sikhathi esincane ukuze ambone umntwana wajabula ukumbona umntwana manje ngiphinde ngishawe unembeza wokuthi
ekhaya abazi ukuthi sengiphinda ngibonana nalomlisa ocishe wangixoshisa ekhaya
ngenxa yokuthi akafuni ukwenza into eright. Ngiyamthanda impela kodwa
uyangiphoxa.
Angazi noma isenzo sami asizomenza agcine engasayiphatha eyokuza ekhaya
angazi. Ngiyazi ekhaya balandela isintu kodwa I feel ukuthi bacindezela ilungelo
lengane ngoba I don’t want my child to experience ukukhula engamazi uBaba
wakhe, kube ngathi abazali abekho sikhona sobabili. Ngifuna ingane yami ibe
nobudlelwane noBaba wayo kodwa kunzima ngoba umthetho wasekhaya umile.
Bengicela ningibonise ngenze njani ,sicela abazali basikhulule ngoba ekugcineni
kuhlukumezeka izingane uma bona sebehambile ngoba ingane ayikaze yenzelwa
lutho nalana ekhaya uqinile umthetho kanti kubo Baba wengane benza izinto
zesintu, iyona nto ahlezi engithusa ngayo ukuthi ingane yami izoba nenkinga kodwa
akafuni ukuhlawula angisazi ikuphi ekumele ngikwenze.
Ngahlangana nowesifazane ngisayi security , yayizofaka CV la ngangisebenza khona.
Yakhula ke into yethu, sathandana emsebenzini babengazi kodwa wakhulelwa
silokhu singasho ukuthi kwenzekani. Yazalwa ingane yentombazane, lento yokuthi
umuntu ungamazi isismo sakhe sempilo ngoba vele uam nithandana ngesinye
isiskhathi ezinye izinto ziyasalela ngemuva singabuzi kanti usisi udla medication
yokhwantalala, kwakuyimfihlo yakhe ukugula, wengazange angitshele.
Inkinga iqale emuva kokuthi esebelethile, wabeletha ngomthungo, into engixakayo ,
ngikutshela ukuthi losisi wevele atahndaze into engapheli , ehle enyuka endlini enza
iziznto ezishaqisayo aqoqe izinto afune uzishisa azifake umlilo. Ngaze ngafowunela
usisi wkahe kulapho owangichazela kabanzi ngalokugula. Wasethi angibize
amaphoyisa noma ngibize abantu abanamandla ngoba manje angazi Amandla uvele
awatahthephi ukuthi simbophe kuze kube ukuthi uyehla abuyele esimeni , manje
ngesabela ingane yami, ngayithatha ngayihallisa no Gogo wayo umama wami.
Ngangiqala ukuthi vele zehle izinyembezi ukubona into enjeyana, umuntu vele agule
ngekhanda ubuka, ashise izimpahla phambi kwakho, nasemsebenzini baze
bamkhulula ngoba bebona ukuthi uzoba yingozi kuyena nakwabanye abasebenzi.
Udaba olukanje lunzima kumina njengengendoda ngoba ingane yenza u grade 2
ayazi kwenzekani ngoMama wayo angikaze ngasho lutho kanti uMama wayo
wenokufika ezoyibona ngingakatholi omunye umuntu.
Ngizamile ukuqhubeka nempilo ngithole omunye umuntu wesifazane, sinezingane ezimbili manje, okungikhathazayo uphelile unyaka ngingamboni uMah wengane
yami yokuqala,ngapha lona wesifazane engithandana naye uyaluziba loludaba
lengane, akafuni kuzwa ngoba ingane yami ihlala no Mah ekhaya ukuze kungabikho
izinkulumo nokuxabana.
Ngicela ningibonise, ngane yami izokhula ingamazi uma wayo, yebo akaphilile
ngokomqondo kodwa ngiyafisa imazi uNina wayo ingane, ingagcini izwa ngabantu.
Okhathazekile.
ozifihlile igama uthi ukhathazekile ngomfowabo oshadelwe ngowesifazane oseke washada kabili was
honelwa abakhwenyana!
Ngiyabingelela kumndeni woKhozi
FM , Lady-D nabalaleli ngihlushwa ngomunye wesifazane engine ngane
naye, ngicela ulwazi nginengane ezimbili komama abahlukene kodwa
asisekho ebudlelwaneni nalona wengane yokuqala.
Ngicele umama wengane yokuqala ukuthi sengifuna ukuhlenga (lobola)
ingane yami ukuze izokhululeka kuthi noma kwenzakalani kodwa
ngibashiye esibongweni sami ngokusemthethweni kokwe sintu nesiko,
MamKhoza ngibhalelwe incwadi Ena 3pages kfuneka 6 wenkomo iyodwa
R10 000, ezimbili R8500 no 9000 kuningi izibizo zelobolo zonke zikule
ncwadi.
Angisazi noma ufuna ngimlobole yini ngenkani ngoba phela into yethu
yaphela uyazi kukhona lona omunye umama manje angisazi noma
sengilobola yena yini ngenkani. Àngazi noma kunzima yini ukwamukela
kuyena ukuthi sengila ngikhona namhlanje ngiyadideka.
Ngicela abalaleli nabanolwazi bangibonise ukuth kusayikho kodwa ukuhlenga ingane noma sekudlalwa ngami lengane ngiyenzela konke
kodwa ngibona nenkomo yesondlo Noma sefuna ngimlobole naye.
Amadoda asemadala ngiyacabanga angakwazi ukungeluleka kule nkinga
engibhekane nayo. Ngasho ngakucacisa ukuthi sehlukene nginomunye
umuntu manje Uma sekubhalwa ngathi ngilobola yena angisazi.
Ngingowesifazane oneminyaka engaphezulu kuka 50
owaba sothandweni nowesilisa owayengayisho iminyaka yakhe, enqaba
nokuveza iPasi lakhe. Ekugcineni uvele waduka nje wangafona wangasho
lutho ngazama ngancama ukuxhumana naye kodwa lutho.
Kudlule isikhathi wavela engumoya noma ngithi ulokhu evela emaphupheni ami
, ngesinye isikhathi emini mangihamba uvele ngimbone enamathele kubantu
abehlukene engizohlangana nabo, lapho ngimbona ngedwa abanye
abamboni.Ngagcina ngayombuza ekhaya kubo ngaficukuthi sewashona.
Kubo bathi angizogeza ukuze bamususe Kimi. Inkinga nganele ngayogeza
wavele wakimi qobo ngihamba naye yonkindawo.Sengifisa ukwazi ukuthi
angasuseka yini Kimi noma kungalunga ngivele ngocela Kubo ( Bamulobolele
ngishade naye ngokugcwele?
Iyenziwa yini leyonto
Odidekile
Ngingowesifazane ona26 nginomntwana oyedwa ngihlala nobaba
ongizalayo,no mamncane kanye nama siblings ami amabili
Umamncane washada no baba 15 years ago futhi
sonke lesiskhathi bengimhlonipha umamncan kakhulu. Inkinga iqale 3 years back umamncane esephuza ngaloluhlobo
engingalwazi ubephuza ngokufihla since ekhaya kukholwa kodwa manje senza
kakhulu. 3 years back waletha indoda emzini ka baba ezophuza nayo
waythola lendaba ubaba baxabana wamxolela ubaba.
Manje mamkhoza last year umamncan athi angimkhaphe ayemshadweni
wakubo masfika aphuze kakhulu athi sogoduka kusasa ebusuku egumbini
esaslele kulo ngaphaphama ngilele embheden naye umamncan kodwa
umehluko ukuthi umamncan wayenza ucansi nomlisa thizeni ngashaqeka
ngalesenzo.
Ngaphinde ngambhaqa esegumbini lam lokulala ekhaya benza ucansi
nomngan wakhe oyintombazane ngathula ngangasho lutho naye
akangibonanga and manje nje siyile kwi groove wafike waqabula indoda ka
mnganwakhe..mamkhoza sekukningi manje akwenzile kanti nenhlonipho isiya
ngokuphela ngiyasaba ukumtshela ubaba ngoba uyamthanda wathi akaziboni
ephila ngaphandle kwakhe kodwa iyanginenga lento ngoba akahloniphi nami
uqobo njengoba engamhloniphi nomyeni kanye nekhaya lakhe
Ngenzenjan mamkhoza..cela ukuba u anonymous.
Sanibonani okhozini ngcela ningsize
ngishadile sengineskhathi eside ngishadile ngahlukumezeka kakhulu
emshadweni wami, ngihlukumezwa abasemzini nomyeni wami uqobo
wayesebenza Kahle ngalesosikhathi umyeni wami akakaze angivikele
emndenini wakhe naye wayeqonywa kangangokuthi wayesefuna nokuthatha
unkosikazi wesbili.Sineminyaka emihlanu, 5 years singayi ocansini kuze
Kube imanje.....inkinga engicela ningisize kuyo angisamthandi umyeni wami
kodwa yena useyangincenga kuthi sibuyelane ngamtshela kuthi sengifuna
ukuqhubeka nempilo kodwa akavumi angisenamizwa yakhe nakancane.
Ngingowesilisa oneminyaka engu-37 odabuka kwaMhlabuyalingana eManguzi esigodini saseThandizwe kodwa ngilapha eThekwini CBD ngokomsebenzi. Inkinga engibhekene nayo la ukuthi ngike ngaboshwa nyakenye khona la eThekwini ngenziwa yisenzo sokudinwa ngemuva kokuthola lomuntu ebengithandana naye ezithokozisa ngocansi nomunye umlisa kwaze kafika la esibekana khona izandla wase engivulela icala ngase ngaboshwa.
Nginengoduso ena 29 years mina ngina 32. Sina 5 years sithandana. Silungiselela umshado ozoba ngo December kulonyaka. Inkinga ila ekutheni inkonzo yaseKamerweni inokungahambi kahle and uhlezi ekhala ngokuth akajabule. Sengzame konke, Ngidla ama philisi oku booster, Ngyachatha ngezimbiza but lenkinga yokushesha ngfike ayinqamuki. Sengicabanga nokumvumela athole indoda ezomfikisa kuvuthondaba but siqhubeke sishade senzele umndeni namehlo abantu. Ngyamthanda kakhulu kodwa lento yokungamfikisi kuvuthondana inghlukumeza kakhulu. Zikhona yini izinsizwa ezibhekene nalenkinga? Zona zamisa kanjani? Ngimvumele yini Athole enye indoda ezomjabulisa.. Behlangane only uma bezojabulisana but siqhubeke sishade senzele abantu
Ngingowesifazane othandana nobaba onemnyaka ew 52 oshayela itekisi umoya
wami ubuhlungu ngomnyeni wam ngoba kudlalwa ngaye kulomuzi akasebenza
khona...ezinsukwini ubefelwe itekisi ngabo emini wahlala esigangeni kwaze
kwashaya u6 bengamsizi ngalutho kubo wemoto, umnyeni wami ulunge kakhulu
sometimes ngizengithi akashiye phansi umsebenzi ngoba noma kuphele 66z
zakho nokukhuluma naye ngiza mina angisazi ngenzenjani.
Kunabantu esithi siphilisa nethongo ngoba sithi silungisa umsamo kanti abekho, bachitheka noma baduka emakhaya. Besezintabeni bese begcina beba inkinga ekhaya. Kulungiswa kanjani lokhu.
Ingxoxo no Mam Zanele, Hlengiwe Sibisi, Thabi Vilakazi noThandiwe Skhosana. Abantu besifazane abagwetshwe eWestville Prison.
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Sikhuluma noMhle Mthimkhulu owayenza izidakamizwa(iWoonga) ukuthi waphuma kanjani kulesimo. Siphinde sikhuluma nePsychiatrist uDr Thela. Futhi siye KwiTea Time noLady D nabalaleli abanenkinga nezidakamizwa.
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Ngenyanga yabesilisa sikhuluma no Dr Ntsiki Molefe -Osman owudokotela aphinde abe umelaphi wendabuku. Sibheka izifo eziwu 5 abantu besilisa ababhekana nazo abangazinaki
uZamani Bhengu umsunguli webhizinisi iAmabhengu Fashion owayiqala ngo2018. Ngo2020 wakha iwashi elihlukile elingasebenzisi amabethri.
Sikhuluma noAnonymous oneCriminal record abaqashi bakhe abangazi ngayo. Siphinde sikhulume neCriminologist uLinda Thahane.
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Namhlanje sibheka izizathu ezibangela ukuba abesilisa emphakathini bebhekane nezingqinmba ekutholeni impumelelo ezimpilweni zabo. Futhi sibekha ukuthi iliphi iqhaza abangalibamba ekwehliseni izinga lodlame olubhekiwe kwabesifazane kanye nezingane
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Sikhuluma no Dr Ntsikelelo Molefe- Osman ozibiza ngo Dr Makhosi. Uwudokotele wezempilo aphinde abe isangoma. Wakugogodela kokubili. Waya eMedical School waphinde wathwasa.
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Ingxoxo nomuntu oduna izimoto siphinde sikhulume no Ekurhuleni Mayoral committee member for community Safety Cllr Pheladi Mmoko.
Sixoxa no KO ngomculo wake omusha, ilebuli yakhe yezimpahla zokugqoka kanye nokuqokwa kwe music video yakhe I "Lucky Star" kuma SAMAs.
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Njengoba bekuyi International Midwives Day ngomhlaka 5 May sikhuluma no Kholeka Makhathini sibheka iqhaza amaMidwives alidlayo ekugqugquzeleni ukukhulelwa kanye nabatwana abanempilo kuleli. Siphinde sibheke nezingqinamba ama midwives abhekana nazo emsebenzini wabo.
Sikhuluma nesiboshwa uAlbert Thusi ogwetshwele icala lokubulala umuntu owesifazane owayethandana naye
Sisakaza bukhoma ePMB medium prison(New Prison). Sikhuluma noMdu Mkhwanazi okhuluma ngeFoundation yakhe esiza iziboshwa. Siphinde sikhulume nesiboshwa uDumiso Kwela ogwetshwele icala leGBV.
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Umuntu ingamthatha imubeke empilweni yamanje, uqhubeka kanjani uhloniphe nalapho uxhashazwa ngaphandle kokuthithibala.
Sikhuluma nongqongqoshe wezempilo uDR Zweli Mkhize ngokuthi ithini inqubekelaphambili mayelana nokuhlinzekwa kwemigomo yeCovid 19 nendaba ye 3rd wave.
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Ms Wendy Thembeka Nwanko umphathi we"The Living Collective". Usomabhizinisi emkhakheni wezokuvakasha enizindawo zokulala eziwubukhazikhazi nala izivakashi ezikwazi ukuziphathela khona ukudla kwazo.
Sikhuluma no Aubrey Sweet boy Phiri owagwetshwa iminyaka emibili ejele. Esephuma ejele wasengakwazi ukuthola umsebenzi ngoba wayene-criminal record. Siphinde futhi sikhulume noLinda Thahane, iCriminologist owasiza uAubrey Phiri ngokumsulela i-criminal record lakhe.
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
uThokozani Mbatha wahlukumezwa(Bullied) ezinye izingane esikole ngoba waye neImpaired hearing, akezwa endlebeni eyodwa enye indlebe ivuleke kancane.
Mr Jacob Madonsela owaye uthisa omkhulu eHlamvana High School eMpangeni wahlala ejele u17 years esolwa ngokubulala. Ngokuhamba kwesikhathi kwatholakala ukuthi akazange akwenze lokho.
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Njengoba kuyi Freedom month. Sikhuluma noMr Nduli owasinda esigwebeni sentambo emva kokuthi izwe lase South Africa libe iDemocratic Replublic of South Africa.
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Sikhuluma nensizwa engazibekile phansi ngokuzijabulisa uDana Khanyile, esamubona ehamba ngolayini Eyadini.
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Lucky Mpungose ubewujele ePietermaritzburg owayegwetshwe iLife sentence, washesha waphuma.
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Namhlanje sibheka ama-developmental disorders lawa anjengo Autism. Speech delay, ADHD. Down syndrome, Alcohol foetus syndrome. Hydrocephalus and learning disorders
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
DR VVO MKHIZE "BANGENISWA KANJANI ABANTU ABADALA EKHAYA LALELA UZWE" ASIKHO ISIDINGO SOKUNGENISELWA YINYANGA..#JABULUJULE
PASTOR ZONDO UKHULUMA NGABANTU ABAZENZA ABANGANI ABAKHO KANTI BAKWENZA ISILIMA. #JABULUJULE
UKHALA EZIMATHONSI USISI OBENCELISWA UMPHAMBILI UMPHATHI WAKHE EMSEBENZINI, AKASAKWAZI NOKUKHULUMA KAHLE.#JABULUJULE
SIKHULUMA NOSOMABHIZINISI NGEZOKUVAKASHA WALIQALA KANJANI LELIBHIZINISI LEZOKUVAKASHA. #JABULUJULE
Umzali ukhala ngothishomkhulu nothisha abalala nezingane zabo e Bergville , u MEC womnyango wezemfundo KwaZulu Natal Mr Mthandeni Dlungwane uthembisa ukulusukumela loludaba #Jabulujule
Zondo: Uma ungumuntu kufanele kube khona okholwelwa kukhona lapho ulanda khona amandla akho #Jabulujule
DR VVO MKHIZE. UBONA NGANI UKUTHI UNEDLOZI LESINDAWE, UPHUPHA ULALWA UMUNTU, AMANZI....LIYAZIKHULUMELA LISENTSHEZWA NGAMAPHAKAMA(IPHAKAMA ISIHLAHLA ESIMILA PHEZU KWESINYE) AHLUKENE...LIBUKHUNI.... #JABULUJULE
DR VVO MKHIZE Iyini imimoya nedlozi? abantu abashadile banokuthile okufanayo ngabo okufanele kulungiswe ngoba uma kungalungisiwe kuba nezinkinga ezingapheli. JABULUJULE
Kwezempilo nodokotela sikhula ngezinkolelo ezingekho futhi ezinobungozi kwisitho somuntu wesifazane sangasese bayaphawula abalaleli ngokusebenzisa u news paper, ice notshwala #Jabulujule
PASTOR ZONDO UKHULUMA NGENYAMA EBOLILE OYIBEKE KWI FRIDGE NGEKE KUPHELE UKUBOLA KUYO ,NOMQONDO WAKHO UNJALO UKUGCINA IZINTO ZAKUDALA EMQONDWENI NGEKE KUKUSIZE...#JABULUJULE
Unyaka omusha awunazandla ubheke wena ukuthi uzokwenzani, zibheke ukuthi ubhedaphi ngoba sonke sinamaphutha......#Jabulujule
Kuyini ukuthwasa, konakalephi kanti, yini sibe nabantu abathwasa njalo njalo bengaqedi? #Jabulujule
Pastor Zondo " Alingaxhoshwa lilele, asingajabuli size sivaleke amehlo, musa ukujabuliswa imali akunika yona ungazi lutho ngaye #Babe uyangazi yini? #Jabulujule
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
ZONDO: IZIBAZI AZIPHELI, KUYINGOZI UKUKHULUMA UMA UCASUKILE NGOBA NGESINYE ISIKHATHI USHO/WENZE IZINTO EZI WRONG BESE UYAZISOLA....#JABULUJULE
DR VVO MKHIZE " IZANGOMA NEZINYANGA AZIYEKE UKUSABISA ABANTU EZIBALAPHAYO, UMBONA KANJANI KE ODLALA NGAWE...#JABULUJULE
PASTOR ZONDO " ABANTU BASABA UKUTHI BAZOTHINI ABANTU, LALELA U KUTHI UZOKHULULEKA KANJANI?
DR MCHUNU "YIZIPHI IZINKOMBA ZOKUPHAMBANA KOMQONDO, YINI EDALA UKUPHAMBANA KOMQONDO FUTHI KWELASHWA KANJANI"...#JABULUJULE
DR ZAKWE, SIKHULUMA NOBABA WOMCULI WE HIP HOP U ZAKWE OBETHWESWA IZIQU ZE PHD ZESIBILI...#JABULUJULE
DR VVO MKHIZE: UMTHANDAZO UYAWONA UMSAMO, MUSA UKUTHANDAZA UNGCOLILE UGILE IMIKHUBA EMINI EBUSUKU UYATHANDAZA..HLANZEKA BESE UYATHANDAZA ENZA KAHLE....#JABULUJULE
PASTOR ZONDO "WONKE UMUNTU OKHULUMA NGAWE KABI USUKE EFUNA UKUPHAKAMA NGAWE NGOBA UNGAPHANSI KWAKHO. UMKHOVANA WAKHO NJE"....#JABULUJULE
SIKHULUMA NOMLIMI OSEMNCANE THUBELIHLE ZONDI ONEZINKOMO, USITSHELA NGOKU TRADER NGEZINKOMO NOKUBALULEKA KOKWAZI UHLOBO LWEZINKOMO NGAPHAMBI KOKUNGENA KWI BUSINESS LEZINKOMO...#JABULUJULE
BRIGADIER BHENGU "IZIGEBENGU ZITSHONTSHA KAKHULU IZIMOTO EZINGAPHANSI KUKA 5 YEARS , BADAYISE IMOTO KA R 600 000 NGO R40 000. #JABULUJULE
DR VVO MKHIZE "AKE NAMHLANJE SIHLUKANISE INHLOKO NESIXHANTI...SIVUNULILE SABAHLE NGOSUKU LWAMAGUGU KODWA ?
DR VVO MKHIZE " NGEKE KUSHINTSHE UKUTHI UNGUMUNTU OMNYAMA, KUNESINTU NESIKO, UNGABI NAMAHLONI UNGAZENYEZI NGEZINTO ZAKHO AWUKHO NGCONO NGOKUTHI WENZA AMASIKO ABANYE.
PASTOR ZONDO" U FISH NGEKE UWUHLUKANISE NAMANZI, PHO WENA UHLAKANA KANJANI NOBUWENA ULANDELE OKWABANYE" ?
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
DUDU: "ENGANGITHANDANA NAYE UFUNA UKUNGIBULALA UDINGA IKHANDA LAMI,NGAPHINDA NGADLWENGULWA IPHOYISA LASEMNAMBITHI" #JABULUJULE9TO12
AMAPHOYISA AKUKHULUMA NGAMA BODY PRINTS, KUYINGOZI NGANI UKUNCIKA EMOTWENI YOMUNTU NOMA EWINDINI LESITOLO #JABULUJULE
Umshado Nomshado unokwefana, unkosikazi ukhonjwa idlozi lakho kwenye inkathi, ukuze kwelapheke into ethile esihluphe iminyaka emndenini. #Jabulujule Every Wednesday 11:30
Kusho ukuthini ukuphupha amanzi,ibhayisikili,umuzi,imoto? impendulo uzoyithola kule podcast #Jabulujule
Pastor Zondo, ukhuluma ngendoda, YINI INDODA? zimbili izinto ezihlukumeza indoda kakhulu, lalela uzwe ukuthi yini leyo #Jabulujule
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........
Kubalulekile ukuveza amaqiniso ebudlelwaneni uma senihlele ukuya emshadweni. DR VVO Mkhize
Rural Development, women empowerment, crime awareness, health and lifestyle are what characterize Jabul’Ujule. ........