NAIS foon DILING: Recent Episodes
Gary
Weegen krunkhäid fålt e siinjing diling üt!Warkeldäis nais for Frasche än Fraschlönj!Moundi bit fraidi ouf 10.00 d.m. heer unti diräkt aw www.friiske.de.NAIS foon DILING - en tiinjst foon e Friisk Foriining!
Nais foon diling
We hääwe fraidi, di 30ste önj e harfstmoune
Adiis!
Liiw följkens,
diling säit Nais foon Diling adiis, jam hiire e leest siinjing.
Nais foon Diling begand önj 2009 as fraschen baidråch for di jütid frisch grünläide interneetsiinjer Radio Magic Music önj Leek. Et konsäpt wörd gau ütbaged än e siinjing wörd tu en podcast ütwided, wat arken däi aktualisiird wörd.
Radio Magic Music heet Nais foon Diling ål lung ouerlaawed. E siinjing lüp önjtstää aw Sölring Radio än bit tut iinje for ålem aw Friisk Funk. Et wörd brükt ai bloot as inforamasjoonssüüs for tisinge üt unti am Nordfraschlönj, ouers uk as aktuälen leesebaidråch önj fraschkurse unti önj e schöljunerrucht.
Ma Nais foon Diling hääwe Gary Funck än e Friisk Foriining wised, dåt et möölik as än berucht aw frasch am aktuäle teeme aw en aktuälen spräke…jütid wörd nuch betwiweld, dåt dåt ouerhood gungt.
Ouers ålet heet en iinje, än e Friisk Foriining heet nü beslin, dåt e tid for radio tisinge forbai as än da knååpe resource ouders brükt wårde schan.
Frasch önjt radio schal ouers bliwe, än we hoowe, dåt we irgentwan ma en ouder tubood tubääg kaame.
Foole tunk for jarnge trouhäid ouer 13 iir lung än for komentaare, kritiik än loow seede Gary Funck än Nais foon Diling!
En tiinjst foon e
Friisk Foriining
www.friiske.de
törsdi, di 29ste önj e harfstmoune
Füürweer
Bai e krisfüürweerferbånd Nordfraschlönj as et ünroui, ai jarst sunt e iirsfersoomling di 3de septämber önj e Naiblinger Stadthalle ütfåle schölj. Maner as e haleft foon e delegiirde häin jam deer önjmalded, sü wat häi et awfoorie önj hiilj Slaswik-Holstiin nuch ai jääwen, håt et. Nü beruchtet uk et blees, dåt maning delegiirde üntufreese san mat krisstjör än krisweerfäärer Dirk Paulsen. Maning fäile jam foon e komunikasjoon oufskjarn, än et as ai luked än fin manschne for ääme baisaterpostene önjt stjör.
E krisferbånd repräsentiirt 130 friwalie füürweere än tou plachtweere.
Oomram
Di kånde Hamborjer rejisöör Fatih Akin mååget tuhuupe ma Hark Bohm en film aw Oomram. Amrum, as di film hiitje schal, beschraft e bjarnetid foon Hark Bohm. Di as 1939 önj Hamborj as bjarn foon en Öömranger wüset tuläid wörden, weegen e krich as e mam dan ouers ma ham tubääg awt ailönj fleeted. Deer önj Nuursaarep wus Bohms - önj e film håt´r Nanning - bjarnetid prääged foon siihünjåcht, faschen än büüen awt fälj. E film wiset da leeste krichsdeege awt ailönj än wiset da rütfordringe, wat ma e freese kömen.
Wääder, wååder än moune
Kölj blaft et diling, ai mör as 11 grood bait wååder san we diling fermousem. Di formadi rint et, e tweed haleft foon e däi schal ouers dröög bliwe. E win wait frisch foont nordååsten. Mjarne schal et fründliker än wurmer wårde.
Da näiste biise tunge huuchwååder önj Doogebel foue we di eeftermadi am 14 minuute ouf fiiw, än dan wi mjarne eeder am 25 minuute for seeks.
E moune namt tu.
Än tuleest nuch et frasch uurd foon diling:
dåt düwing: En düwing as en schüü, weer dü wat rin düpe koost. Aw änglisch unti naitjüsch as et en „Dip“. En ouder uurd as düwing as dåt düpels – dåt düwing unti dåt düpels.
En tiinjst foon e
Friisk Foriining
www.friiske.de
täisdi, di 27ste önj e harfstmoune
Stifting
Diling drååwet har e ferwålting foon e Friisk Stifting ma fertreesere än geschäftsfäärere foon e frasche feriine önj Doogebel. Sü as uk ål leest iir gungt et am e projäktforsliike fort näist iir än et ferdiiljen foont giilj. Leest waag heet ham e bairädj ål önjtschååst, wat for projäktinsäkne stiped wårde schan än önj wat for en huuchde. Dåt foue da feriine diling tu waasen, än uk hü e oufräägninge mååged wårde schan.
E Friisk Stifting ferdiiljt ål loons- än bundesmadle, wat as stipe for e frasche spräke än kultuur ütdänj wårde. Sunt et grünleeden wårde projäktstipe fort luupen iir jarst eefter e samerfeerie ütbetååld, wat for grut kritiik sörit.
Küsteschööl
Önj Söödweestjarn än Bongsil begand änjörsne et dikkiiken for diheere wunter. Deerbai bewjarte da diksfoogede tuhuupe ma e behöörde än e wååder- än silferbånde e sääkerhäid foon e dike. Ja kuntruliire, weer e dike bai e Weestsii stääwi nooch san for e storme önj harfst än wunter. Iinje mistmoune schal et dikkiiken oufslin weese.
E kuntrule as bai e Weestsiiküst önj e uurs än önj e harfst ruchtlik fååstläid.
Wääder, wååder än moune
Diling san we en bedakeden däi fermousem, for ålem di formadi schal deer uk ma rin räägend wårde. Et termometer kamt aw 12 grood bai frischen nordenwin.
Mjarne blaft et gra.
Da näiste biise tunge huuchwååder önj Doogebel foue we di eeftermadi am 8 minuute ouf fjouer, än dan wi mjarne eeder am 29 minuute for fiiw.
E moune namt tu.
Än tuleest nuch et frasch uurd foon diling:
doowi: Wat benümen, en batje tubai ham seelew. Ik wård gåns doowi foon åål dåt kaläis! – doowi
En tiinjst foon e
Friisk Foriining
www.friiske.de
weensdi, di 21ste önj e harfstmoune
Krishüs
Fort jarst tooch wal e Kris Nordfraschlönj nü fraidi aw e jarste krisdäi eefter e samerpause öfentlik am da näiste treese for e ploonde önjbag foont krishüs ferhoonle.
Önj e jütid san e mååste önjtschiisinge for dåtdeer keempeprojäkt, wat intwasche ma mör as 45 miljoone taksiird wårt, ma ütslus foon e öfentlikhäid drååwed wörden.
Dåt as ruchtlik forschraawen, wan kontrakte ma treede bedrååwed san, sü as et uk bai en bagapdråch di fål as. Aw e ouder sid as et di nordfrasche sjörbetååler, wat et bagning betååle schal. Südänji san e fraksjoone nü am en wasen wäi iinjs wörden, wat tumanst en pårt foon e debat öfentlik mååget – et oufstimen en wase pårte foon e apdråch bliwe ouers ünöfentlik.
NDR
E loonsrundfunkrädj foon Slaswik-Holstiin årbet önj e uugensteblak forsmite ap, wat möre fääringskreefte önjt loonsfunkhüs önj Kil önjklååge. Et ünoufhangi kuntrulgreemium fort programårbe heet deerfor en internasjonåål wirtschapspräiwingsseelschap beapdråchd. E forwüset foont greemium, Laura Pooth, diiljd moundieen eefter en meeting ma, dåt e forgunge foon e wirtschapskanslai Deloitte unerseecht wårde.
Da frasche kritisiire di NDR Slaswik-Holstiin ål sunt maning iirtiinde, ouerdåt e frasche spräke önj e öfentlik-ruchtlike meedie önj Slaswik-Holstiin mååst goorniinj beåchting fant.
Wääder, wååder än moune
Diling san we en döörwüksenen däi fermousem, ma hu stüne sanschin di eeftermadi än maning wulkne di formadi. Deer wait en fåli swåken win üt ünlike ruchtinge. Bai temperatuure bit 15 grood blaft et dröög.
Mjarne schan er mör wulkne weese.
Da näiste biise tunge huuchwååder önj Doogebel foue we di formadi am 10 minuute ouf alwen, än dan wi nåchtling am 9 minuute for madnåcht.
E moune namt ouf.
Än tuleest nuch et frasch uurd foon diling:
Di ätjgung: Ouwerwiinjing, en swååren önjtslus - dåt wus riin en ätjgung for me (tjüsch: Angang)
En tiinjst foon e
Friisk Foriining
www.friiske.de
täisdi, di 20ste önj e harfstmoune
Frispröök
Da nordfrasche Gräine wan jam ai mat uurdiilj am e bürgermäister foon Norder-Friidrichs-Kuuch, Jann-Henning Dirks, tufreese jeewe än fordie e stootafkootschap ap än gung önj rewisjoon. Et Hüsemer Åmstrucht heet di bürgermäister leeste fraidi frispreegen. For 2 iir schal hi oudere böre apfordid hääwe än gung ma gewålt iinj demonstrante for tiirruchte for en slåchthüs önj Kellinghusen for. Et rucht spräk di böre än bürgermäister ouers fri, ouerdåt sin apfordringe önj en whatsapp-floose schaiden än südänji ai öfentlik wjarn. E stootafkootschap wal et schraftlik begrünen ouftäiwe än dan kiike, weer’s önj rewisjoon gungt.
Küülj
Fort 36st tooch begane diling önj Titmjarschen da Küüljdeege. Awt börestää Jochims önj Eesch aw söödrie foon Meldorf schan e fästdeege am e klook 10.00 mat tradisjonäl küüljönjschäären begane. Da küüljböre hoowe for e näiste waage aw riklik rin. Weegen di drööge samer san maning küüljhoode ma önj e uugensteblak bloot 1,5 kg nuch foole tu lacht. Deeram köö ham e beerid am trii waage eefter äädern ferschüwe.
Wääder, wååder än moune
Diling san we möre sanstüne fermousem bai temperatuure bit süwat 15 unti 16 grood bait wååder. Et blaft dröög bai frischen nordenwin.
Uk mjarne schal et moi wårde.
Da näiste biise tunge huuchwååder önj Doogebel foue we mårling am 25 minuute for tiin, än dan wi eeling am 27 minuute for alwen.
E moune namt ouf.
Än tuleest nuch et frasch uurd foon diling:
Dåt moor unti dåt mort: En moor unti mort as en latj dirt, wat tu e hünediirte hiirt än
besuners önj e wunter hål aw e looft booget. Deerma koon sün mort uk ordi kaläis mååge. Moore unti morte släipe uk hål uner e motooreklap bait auto än bite deer da kååble önjstööge. Dåt moor unti dåt mort.
En tiinjst foon e
Friisk Foriining
www.friiske.de
moundi, di 19ste önj e harfstmoune
Krispolitiik
Wilt bundesregiiring än lönje nuch am et betåålen foon e önjtlååstingspåk ferhoonle, schal e Kris Nordfraschlönj san gåns äine heelpspåk aw e wäi bränge, tumanst wan et eefter e SPD gungt. E krisdäisfraksjoon seecht for di näiste krisdäi än fraidi en önjtlååstingsfång in önj e huuchde foon önjt gehiilj 5 miljoone Euro. Deereefter schan tou miljoone nuch jarling fliitje, da oudere 3 miljoone schan fort näist iir tu ferfäiging stönje. Eefter ütkamst foon fraksjoonsformoon Thomas Nissen jäif et nuch uler en insäken önj suk huuchde foon en krisdäisfraksjoon önj Nordfraschlönj.
Boonmalör
Aw e Bräistinger boonhuf jäif et änjörsne formadi en grut malöör. Süwat 500 boonräisende, da mååste bååsegååste foon e ailönje, täiweden aw buse, wat ja as „Schienenersatz“-ferkiir eefter Heide bränge schönj. Mån dadeere buse kömen tu lääs än kjarden uk ai. Da räisende schönj tum diilj stüne önj e rin aw boonstich täiwe, deeruner maning ålere manschne. Bit huulwe iinj köm nan bus, ouers dan stöö en such radi, wat dan äntlik prupeful bit boowenhaane am e klook iinj ruchting sööden kjart.
Wääder, wååder än moune
Et schal dröög bliwe diling, seede tumanst e wääderfoosche. We san en döörwüksenen hamel fermousem ma temperatuure bit 18 grood bait wååder. E win wait frisch foont norden än namt önj e tweed haleft foon e däi nuch ordi tu.
Mjarnje san we foole sanschin fermousem.
Da näiste biise tunge huuchwååder önj Doogebel foue we eeling am 5 minuute ouf nüügen, än dan wi mjarne eeder am 25 minuute for tiin.
E moune namt ouf.
Än tuleest nuch et frasch uurd foon diling:
boumlüüs: suner boum, aw tjüsch „bodenlos“. Eefter e rin as e wäi boumlüüs. Ouers uk as aw tjüsch metafoorisch tu brüken: Dåt as en boumlüüs läägen!
En tiinjst foon e
Friisk Foriining
www.friiske.de
weensdi, di 14ste önj e harfstmoune
Protästcamp
Diling schal et mat protästcamp aw Sal forbai weese. Mårling schölj eefter nuch iinjtooch fründlik apfordien döör e politii mat ferjåågen foon e beseetere as leest madel begand wårde. Bit mårling klook oocht lüp di mjarn roui än freeslik. E politii soomeld har for en lååge-briefing, weer da näiste treese än et näist forgungen bespreegen wörd. Ål änjörsne san möre politiiiinjhäide eefter Sal sånd wörden.
En önjtschiising foont boowerferwåltingsrucht heet e apliising foont sünåmd „Punk Camp“ bestääwid än deerma di ruchtlike rååme fort apliisen foont protästcamp schååfd.
Föögelsüük
Önj en latjen bedriw önj Ämesbel-Hoorbel wörd et H5N1 virus, wat for e föögelsüük feroontuurdlik as, apfünen. Foon da 38 håne än gäis wjarn möre banefor kort tid düüdj blaawen. Änjörsne wörden da ferblaawene diirte düüdj mååged än önjtsörid, sü as et forschraawen as.
Deerma en ouersprängen foon e föögelsüük aw oudere bestånde ferhanerd wårt, heet e kris en schöölberik ma en döörmätj foon tra kilometer än en ouerwåchingsberik foon 10 km bit eeftert dånsch inruchted.
Wääder, wååder än moune
Diling san we en bedakeden hamel fermousem, e san foue we ai tu schüns. Bai frischen nordweestenwin kamt et termometer aw süwat 17 grood. Eeling koone hu droope rin fåle.
Mjarne schan e temperatuure nuch wat oufnaame, et blaft gra.
Da näiste biise tunge huuchwååder önj Doogebel foue we eeling am 16 minuute for seeks, än dan wi mjarne eeder am 1 minuut ouf seeks.
E moune namt ouf.
Än tuleest nuch et frasch uurd foon diling:
Di koome: E koome as en spökels, wat tu en hüs bünen as. En „Hausgeist“ aw tjüsch.
Ouerdreegen koon et uk en lustien mansche weese, en kauts. Di koome.
En tiinjst foon e
Friisk Foriining
www.friiske.de
moundi, di 12de önj e harfstmoune
Moord
En 71 iir üülj wüset as önj Hüsem düüdj stäägen wörden. As woorschiinjlike deeder sat harn ee-emoon sunt fraidi forluupen önjt luch, da biise laaweden ai mör tuhuupe. E dood schaid ål än täisdi, beruchted e stootafkootschap. Bait politiiårbe köm et wälj tu en grut malöör. E wüstelik, wat önj en blödjpäil aw e balkon läi, fälj e politiimååns jarst goorai ap. E balkon wörd jarst goorai unerseecht, as e politii önj e nåcht aw weensdi e boog beträtj. Eentlik gäng et am en räädingsinseet, di moon heet malded, hi wörd ouerfeelen. Jarst di läädere däi wörd e wüset masted än eefter har seecht, deerbai wörd dan e lik aw e balkon önj e Herzog-Adolf-Stroote fünen.
Fiilj
Ma gruten erfålg lüp saneene e Tour de Frasch, en fiilj ralley foon e Friisk Foriining än e Nordfrasche Feriin önj Risem-Lunham. Süwat süsti diiljnaamere köön e organsatoore begrööte, wat önj ünlike floose da süwat 20 km döört toorp foon stasjoon tu stasjoon kääre än frååge beswååre schönj.
Tut iinje jäif et en gris ouert iilj önjt Fraschlönj.
Uk näist iir schal wi en ralley stää fine.
Wääder, wååder än moune
Diling blaft et bedaked bai bit tu 18 grood bait wååder, Deerbai wait en frischen win foon sööden.
Mjarne schal et di eedere mjarn nuch rin jeewe, deereefter ouers uk wat sanschin.
Da näiste biise tunge huuchwååder önj Doogebel foue we di eeftermadi am 29 minuute for fiiw, än dan wi mjarne eeder am 5 minuute for fiiw.
E moune namt ouf.
Än tuleest nuch et frasch uurd foon diling:
Di bütling: En mansche, wat bütefort toorp booget. Di bütling.
En tiinjst foon e
Friisk Foriining
www.friiske.de
törsdi, di 8de önj e harfstmoune
Grünstjör
Bit tu e 31ste önj e stormmoune schan äinere foon imobiilje en ferklååring fort grünstjör ütfeele. Ouerdåt et goorai sü lacht as, büt e Kris Nordfraschlönj nü en informasjoonsmeeting önj. Uner e tiitel „Infoveranstaltung zur Grundsteuer in Ihrer Region“ fjart en floose foon feekmanschne döör e Elster-formulaare än swåårt aw frååge. Önjspreegen san äinere foon iinj- unti toufamiilihüsinge unti booge. Et fordreegen fant stää än täisdi, di 13ste septämber am e klook 5.00 di eeftermadi önjt krishüs. Mör inforamsjoon än e adräs fort önjmalden fant huum uner www.nordfriesland.de.
Kultuur
Sunt hu iir heet Naibel en alternatiiwen kultuur feriin. Forwüset foon e Kulturverein Neue Färberei as e bekånd Naiblinger schungster Synje Norland, wat et hüs foon harn intwasche störwenen taatje än Naiblinger musiikliirer Jürgen Lüders as kultuurstää apstale wal. Intwasche wårt et forheewen foon e stää Naibel stiped, sü dåt nü saneene, di 10de septämber e jarst Alternatiiw Naiblinger Kultuurnåcht stää fine koon. Ouf klook tou di eeftermadi begant än gungt bit klooken alwen. Önjt üülj Musiikhüs Lüders, nü Kultursentrum Nai Fåårwerai, än önjt Natöörkünmuseum jeeft et wokshops, fordreegene än konsärte.
Wääder, wååder än moune
Eefter en eentlik gåns fründliken formadi san we di eeftermadi än eeling riklik rin fermousem. Deer wait en frischen ååstenwin bai temperatuure bit knååp uner 20 grood.
Mjarne schal et wi dröög bliwe.
Da näiste biise tunge huuchwååder önj Doogebel foue we tumadi am 1 minuut for iinj, än dan wi nåchtling am 11 minuute for tou.
E moune namt tu.
Än tuleest nuch et frasch uurd foon diling:
di flanstiinj: E stiinj schucht huum sü oofting, ouers et uurd hiirt huum salden. Di flanstiinj as natörlik di stiinj, ma wat huum sügoor iilj mååge koon. Flanstiinj as di änglische flintstone unti di tjüsche Feuerstein. Di flanstiinj.
En tiinjst foon e
Friisk Foriining
www.friiske.de
weensdi, di 7de önj e harfstmoune
Boogmobiile
Naibel wal en nai boogmobiilplåås schååwe, deer san jam da mååste stääfertreesere iinjs. Bloot weer di weese schal, dåt stoont nuch ai fååst. Et kristalisiirt ham ouers en möölik stää rüt. Aw weestrie foon Naibel tubai e jöögedherbärje jült as woorschiinjlikst stää for en boogmobiilplåås. Iir et stää tu en rintubääghüüljkööl amwidmed wörd, wus et likes for en campingplåås forsänj. Di naie boogmobiilpark schal plåås for manst 50 mobiile biidje.
Teooter
Süwat 35 lasmoote än waane köö et Nordfriisk Teooter leeste saneene önj e bütenberik foont Fraschlönj begrööte. Jarst stöö e lasmootefersoomling ma wool foont stjör awt program. Baisater Eyla Boysen stöö ai mör tu ferfäiging, deerfor wörd di Hüsemer Jörg Uwe Bossen önjt stlör wääld. Formoon Peter Nissen wörd önjt åmt bestääwid, deerma blaft hi bai e spas foon e teooterferiin sunt et grünleeden.
Bait samerfäst eefter e fersoomling jäif et quizspaale än en konsärt foont Feringer duo Dü an Ik.
Wääder, wååder än moune
Diling san we wi äntlik wi rin fermousem. Et wääder wiset ham harfstlik ma bedakeden hamel än temperatuure bit süwat 15 grood. Ouer e hiile däi schal huum ma rin räägne bai frischen söödååstenwin.
Mjarne blaft et fuchti, di formadi schal et ouers jarst nuch fründlik weese.
Da näiste biise tunge huuchwååder önj Doogebel foue we tumadi am 25 minuute for tweelwen, än dan wi nåchtling am 29 minuute for iinj.
E moune namt tu.
Än tuleest nuch et frasch uurd foon diling:
di reepling: Dåt latj stuk wurst aw e gräinküüljtaler, wat e plåttjüsche Pinkel nååme,
dåt as aw frasch en reepling. Deer steecht et uurd rap bane, ouerdåt e wurst ütschucht as sün latj rap. Di reepling.
En tiinjst foon e
Friisk Foriining
www.friiske.de
törsdi, di 1ste önj e harfstmoune
Hiitjen
Ouf diling jüle önj hiilj Tjüschlönj naie räigle fort spååren foon energii. Önj öfentlike bagninge wårde forteele än tächnikrööminge ai mör hiitjed, kontoore, weer manschne önjt saten årbe, schan ai mör wurmer as 19 grood weese. Wan huum swåår krooplik årbet, san et bloot 12 grood – deertwasche jeeft et möre treese. Döörluuphiitjere mönje ai mör bai e toustiinj brükd wårde.
Uk bai priwoote årbesstäänge mönje årbesjeewere äänlik hoonle, ja san ouers ai tu twüngen. Äädergrün for dadeere mätje as e bråk for gas weegen e Ukraine-krich.
Boon
Pendler än räisende schan jam iinje septämber än began otkoober for mör as tou waage aw behaneringe bai e Hüsemer boonhuf instale. Deeram informiird e DB leest waag önj en flyer. Bai e boonhuf schan möre glise än spöörschafte fernaierd wårde. Et bagårbe wirkt ham önj e boonferkiir üt aw da ferbininge RB64 twasche Hüsem än St. Peter-Ording, e RB 74 twasche Hüsem än Kil än natörlik aw e Mjarschboon eefter Sal.
Wääder, wååder än moune
Diling san we wi en bröketen hamel ma hu stüne sanschin fermousem, da temperatuure kaame ouers ai mör grut ouer 20 grood bait wååder. Deer wait en swåken win üt ünlike ruchtinge.
Mjarne schal et wat wurmer wårde, et blaft fründlik.
Da näiste biise tunge huuchwååder önj Doogebel foue we eeling am 13 minuute ouf seeks, än dan wi mjarne eeder am 23 minuute for soowen.
E moune namt tu.
Än tuleest nuch et frasch uurd foon diling:
di blucht: en blucht as en lachten winstiitj. Di blucht.
En tiinjst foon e
Friisk Foriining
www.friiske.de
weensdi, di 31ste önj e beeridmoune
Klinikum NF
Wider iinjsen wårt et ünroui önj än am et Naiblinger krunkenhüs. Twäär chirurge hääwe ünfermousem tu di jarste septämber künid. Dåt heet ärje fülie fort nordlikst hüs foont nordfrasch klinikum önj en tid, weer et likes swåår as än fin meditsiinsch personåål. En amfootenden nåchtliken nüüdjtiinjst as tutids ai möölik, än pasjänte ma nüsie grutere operasjoone schan eefter Flansborj unti Hüsem ferläid wårde. Et klinikum wal honorarkreefte fine än duktere foon Hüsem eefter Naibel ferleede, sü dåt tumanst en grünfersörjing möölik as. Finansjäl stalt geschäftsfäärer Unger en nåchtliken nüüdjtiinjst önj Naibel generäl önj frååge, sü dåt sam reese woorschaue, dåt et klinikum et aktuäl probleem deerfor njüte wal än mååg e Naiblinger nüüdjtiinjst tacht.
Stipe
Mjarne begant e septämber än åltens san er nuch niinj bewalingsbeschiise jarling for projäkte bai e frasche feriine önjkiimen. Et gungt am e stipe üt da sünåmde bundesmadle üt Berliin, wat e grutste bunke foon e stipe for e frasche spräke än kultuur ütmååge. Dåt bedjüset, dåt deer nuch niinj giilj for projäkte önjkiimen as, wat ai bloot jarlign begane ouers for ålem uk jarling oufslin weese schan. Abstruus, håt et foon e frasche feriine. Ål sunt iirnge kamt et giilj ai mör önj e jarst iirshaleft bai e frasche feriine önj, sü dåt huum knååp nuch spräkeprojäkte for e samerpause aw e biinej stale koon.
Wääder, wååder än moune
Diling san we foole sanschin fermousem än temperatuure bit 22 unti 23 grood. Deer wait en frischen nordååstenwin, ma rin räägne töre we ai.
Mjarne blaft et moi.
Da näiste biise tunge huuchwååder önj Doogebel foue we eeling am 21 minuute for seeks, än dan wi mjarne eeder am 2 minuute ouf seeks.
E moune namt tu.
Än tuleest nuch et frasch uurd foon diling:
Dåt bleed: Et bleed as e pårt foon en la, en knif unti rååger, wat skjart. Aw ängliisch
as et en blade. Aw frasch et bleed.
En tiinjst foon e
Friisk Foriining
www.friiske.de
moundi, di 29ste önj e beeridmoune
Sport
Sunt 75 iir jeeft et nü e Krissportferbånd Nordfraschlönj. Dåt wus grünenooch deerfor än stal en hiilen Däi foon e Sport aw e biinje. Di fün nü saneene stää önj Bräist än wörd gödj önjnümen. Bait gemiinschapsschölj, önjt stadion, önj e turnsool än uk önjt swumbåd köön da besäkere ünlike sportsliike bekiike unti seelew ütpräiwe. Trainere än friwalie heelpere foon e Bräistinger Turn- än Sportferiin stöön paroot fort ferklååren än wisen. Önjbin wörden åål möölike sportsliike foon Schach bit Sportouftiiken, elektrokarts unti sügoor fluuchsimulatoore.
En Samerdäi
Iir e samer bål gåns forbai as, lååsit Et Nordfriisk Teooter tu e sünåmde Samerdäi önjt Risemer Fraschlönj. Tukaamene saneene am e klook tou begant et fäst jarst ma e lasmooterfersoomling foon e dreegerferiin, iir et am huulwe fjouer widere gungt ma Kpt. Ferklåårsens Uurdequiz. Huugepunkt as deereefter en konsärt foont Feringer folkduo Dü an Ik.
Mör informasjoon jeeft et bait Nordfriisk Teooter uner info@teooter.de
Wääder, wååder än moune
Intwasche as et duch wat oufkäild önj Fraschlönj än e luft wårt sani harfstliker. Diling kamt et termometer bloot nuch aw knååp ouer 20 grood, deerbai wait en frischen nordweestenwin. Et blaft dröög bai en döörwüksenen hamel.
Mjarne schal et äänlik wårde.
Da näiste biise tunge huuchwååder önj Doogebel foue we di eeftermadi am 26 minuute for fiiw, än dan wi mjarne eeder am 2 minuute for fiiw.
E moune namt tu.
Än tuleest nuch et frasch uurd foon diling:
Jü hääw: Wan dü de aw en sååge unti en mansche ferlätje koost, dan as deer hääw
eefter. Hääw as südänji di ferlätj – jü hääw.
törsdi, di 25ste önj e beeridmoune
Kris Nordfraschlönj än manerhäide
Bit nü heet e Kris Nordfraschlönj uler en wörklik grut heelp for da manerhäide wään. Jüst for e frasche spräke heet‘r nuch ai foole dänj. Deerma ham dåt anerd, heet e krisdäi for 2 iir en årbesfloose fort schöölen foon e manerhäidespräke inruchted, wat konkrete mätje ütårbe schölj. Et resultoot wörd nü änjörsne önj e kultuurütschus präsentiird, än et as dütlik maner as huum hoowed heet. Önj e tukamst schal en döörschil foon e önjstalde aw möölike spräkekompetense haanewise, än e swåårer foon e kris fäit uk en seeting aw Synnejüsk. Deertu wal e kris ham fort bepränten foon papiirdöke än stjütepoose inseete. Da biise fertreesere foon e SSW änjörsne önj e ütschus betiikneden dadeere mätje as piinlik än en sliik önjt oonlas foon dånsche, frasche än plåttjüsche.
krunkenwoine
Et räädingssüsteem steecht bundeswid önj e kriise, än dåt mårket huum uk önj Nordfraschlönj. Grün as en bråk for personaal, wat iinjfåch ai mör aw e mårket tu ferfäiging stoont. En gou biispel doue da däischafte ouf: Kriswid schönj bit iinje juuli 192 räädingswoine oufmalded wårde. Bit tut iinje foont iir koone dåt 329 woine wårde, dåt as mååst ån krunkenwoin tu lait ouert hiilj iir. Foon da 143,6 sanitääter-stäänge bai e kris san bloot 129,1 stäänge beseet.
Wääder, wååder än moune
Uk diling wårt et wi hiitj än samerlik. Temperatuure bit knååp uner 30 grood än deertu stroolnen sanschin san we diling fermousem.
Mjarne schal et dan dütlik hiinjer wårde, dan schal huum ma rin än tunerwääder räägne.
Da näiste biise tunge huuchwååder önj Doogebel foue we di eeftermadi am 9 minuute ouf tou, än dan wi nåchtling am 12 minuute for trii.
E moune namt ouf.
Än tuleest nuch et frasch uurd foon diling:
Mouse: Mouse bedjüset sü foole as döörhüülje unti schååfe: Hi koon et ai långere
mouse. Mouse
En tiinjst foon e
Friisk Foriining
www.friiske.de
weensdi, di 24ste önj e beeridmoune,
Ferkiir
Grut stahoi jäif et moundi önj Klantem. Da toorpsschile aw e Leeker Schusee wörden oufbaged, deerfor wörden tempo 70 schile apstald. Da baiboogere wiseden jam ferwunerd, jüst sü di bürgermäister Andreas Deidert, huum ai informiird wörden wus. Aw en ferkiirsschau foon e kris wörd önj e april beslin, dåt huum deer gauer kääre mötj, än moundi wörd et forheewen amseet. En katastroofe for bürgermäister Deidert, ouerdåt booghüsinge än bjarnetööninge diräkt bai e schusee, jüst sü twäär bedriwe än en sportferiin. En tempo 70-tsoone as deer foole tu fårlik. Dåt ouertjööged uk di loonrädj Florian Lorenzen, än änjörne wörden wi da üülje schile apstald.
Plääge
Uk önj e septämber büt e Pflegestützpunkt foon e kris wi ääme spreegstüne önj. Heer koone bedrååwede frååge stale tu e lååstinge foon e pläägefersääkering, fersörien ma heelpsmadle unti uk frååge am stipe än et insäken foon finansjäl heelp. Önj Hüsem fant e spreegstün arken törsdiformadi stää önjt sünhäidsåmt. Önj Naibel as et åltens di täisdi eefetrmadi foon tou bit trii önjt sünhäidsåmt önj e Mårketstroote.
Oudere termiine fant huum aw e hüüsesid foon e kris uner nordfriesland.de.
Wääder, wååder än moune
Uk diling schal et wi samerlik wårde ma temperatuure bit knååp uner 30 grood. Deerbai wiset ham e hamel döörwüksen. Et blaft dröög bai swåken söödenwin.
Mjarne schal et nuch mör sanschin än nuch huugere temperatuure jeewe.
Da näiste biise tunge huuchwååder önj Doogebel foue we tumadi am 13 minuute ouf iinj, än dan wi nåchtling am 9 minuute for tou.
E moune namt ouf.
Än tuleest nuch et frasch uurd foon diling:
Di kiltring: En kiltring as en mansche, wat hål strid seecht. Unti uk huum, wat oudere
manschne ouert uur haut än wat huum ai fertroue koon. En ganoowe südänji. Aw frasch di kiltring.
En tiinjst foon e
Friisk Foriining
www.friiske.de
täisdi, di 23ste önj e beeridmoune
Protäst
Et protästcamp bai e Sölringer Nicolai-Schörk wårt foon e Kris Nordfraschlönj ai mör as fersoomling eefter artiikel 8 foont Grünrucht gödjkånd. En insäken for ferlångern laanid e kris as fersoomlingsbehöörde ouf. Di organisatoor heet et camp as sentraal stää foon e protäst önjmalded, håt et foon e kris. Ouers et camp wårt for ålem as släipplåås njüted, wilt e protäst weer ouders stää fant. Uk mönje foon protästcamps niinj stiiringe for e öfentlik sääkerhäid ütgunge. Deer hääwe jam da protästler ai tu hülen, sü wörd et camp aw priwooten grün apbaged suner ferloof foon e äiner.
Dukterprobleem
Deer breege åltens mör duktere awt lönj, sü uk önj Söödtuner. Önj Naischöspel stoont nü fååst, dåt e bütenpraksis, wat foon Dr. Maurer üt Leek bedraawen wårt, nü bål gåns tacht mååged wårde schal. Et as ai luked än fin en eefterfülier for Catharina Schülke, wat for en huulew iir eefter Skandinawien fleet as. En termiin fort tacht måågen as nü bekånd dänj wörden: Ouf di 28ste oktoober bliwe da dööre tacht.
Önj Naischöspel ruchtet ham e kritiik foon bürgere wälj iinj e gemiinde, wat ai nooch deerfor deet, dåt en dukter fünen wörd, schraft et blees.
Wääder, wååder än moune
Eefter hu droope rin heer än deer di formadi san we en bröketen däi ma hu wulkne ouers uk sanschin fermousem. Et termometer kamt aw süwat 25 grood bai frischen söödenwin.
Uk mjarne blaft et samerlik.
Da näiste biise tunge huuchwååder önj Doogebel foue we tumadi am 4 minuute for tweelwen, än dan wi nåchtling am 14 minuute for iinj.
E moune namt ouf.
Än tuleest nuch et frasch uurd foon diling:
Kräägel: Kräägel bedjüset süfoole as sün än kral. „Kral än kräägel“ säit huum uk, dåt
bedjüset aw tjüsch „gesund und munter“. Kräägel.
En tiinjst foon e
Friisk Foriining
www.friiske.de
fraidi, di 19ste önj e beeridmoune
Ålere
Än saneene di 3de septämber schal deer foon klook 10.00 di mjarn bit klook 5.00 di eeftermadi önj Bräist en ütstaling for ålere manschne stää fine. E noome foon e ütstaling önj e Harald-Nommensen-Hale as Aktiif önjt Åler, än önj e madelpunkt stönje da teema sünhäid, aktiif laawen än forbiien. Organisiird wårt e mäse foon e Pflegestützpunkt önj e Kris Nordfraschlönj önjt tuhuupeårbe ma e Bräistinger Sportferiin. Süwat 25 ütstalere schan jam präsentiire.
Rochelsnoote
E Weestsii as ful foon rochelsnoote, en probleem bait bååsen jeeft et bloot, wan huum foon en rüüdj rochelsnoot, aw tjüsch en Feuerqualle, drååwed wårt. Önj Ååstfraschlönj for Langeoog köm et nü tu en måseåfti aptreesen foon rüüdje rochelsnoote, tjööge beruchte, dåt e hiile strönj bedaked wus. Möre bååsegååste kömen tu schååse, en wüset füng en anaphylaktischen schok än schölj önjt krunkenhüs. E bååsebedriw wörd instald. Da måse foon rochelsnoote hänge ma e kliimaferanering tuhuupe, döör e mile temperatuure fine da diirte åltens mör tu freesen önj e Weestsii.
Wääder, wååder än moune
Diling san we en bröketen hamel fermousem ma temperatuure bit knååp ouer 20 grood bait wååder. Et blaft dröög bai swåken weestenwin. Et waagiinje blaft döörwüksen, da temperatuure gunge ouers nuch wat dil.
Da näiste biise tunge huuchwååder önj Doogebel foue we eeling am 8 minuute ouf oocht, än dan wi mjarne eeder am 25 minuute ouf oocht.
E moune namt ouf.
Än tuleest nuch et frasch uurd foon diling:
gloi: Gloi bedjüset sü foole as hal, klåår, glanernd, fründlik – besuners bai wääder: E san schint sü gloi. Wat en gloi wääder diling. Ouers uk en mansche koon gloi weese: Hi as sü gloi as en liip ma fjouer oie! - gloi
En tiinjst foon e
Friisk Foriining
www.friiske.de
törsdi, di 18ste önj e beeridmoune
Spräkedäi
E Nordfrasche Feriin lååsit tu e friisk-plåttjüsche Spräkedäi än saandi, di 11de önj e harfstmoune. Tuhuupe ma e feriin lååsie et Plåttjüsch Säntrum än e Nordsee Akademie, weer et event uk stää fine schal. Et program begant am e klook 14:00 di eeftermadi än wal am e möölikhäide foon biise spräke informiire. Uner da dosänte san Jan Graf, Karin Haug, Peter Nissen unti Marianne Elers.
Önjmalde koon följk ham bai e Nordfrasche Feriin nuch bit tu e 2de septämber.
Nais Foon Diling
Sunt 2009 jeeft et Nais foon Diling, da frasche radio-tisinge foon e Friisk Foriining. Tu began infjard as en pårt foont program foon Radio Magic Music, jütid en interneet-siinjer üt Leek, san e frasche tisinge intwasche en pårt foon Friisk Funk än betiine uk as podcast en trou fangemiinde. Tu e 1ste oktoober schal Nais foon Diling nü instald wårde. Et konsäpt as ai mör uptodate än pååset ai mör önj e tid, hätj et änjörsne aw en meeting twasche stjörlasmoote än radio-mååger. Önjstää for e tisinge schal et deerfor önj e tukamst wi en fraschen onlinekurs jeewe. Mör deeram bål heer aw Nais foon Diling.
Wääder, wååder än moune
Diling san we en döörwüksenen däi fermousem ma temperatuure bit süwat 20 unti 23 grood. Eefter hu droope rin heer än deer di eedere mjarn blaft et diling dröög.
Mjarne käilt et wat ouf, et blaft ouers fründlik.
Da näiste biise tunge huuchwååder önj Doogebel foue we eeling am huulwe oocht, än dan wi mjarne eeder am 12 minuute for oocht.
E moune namt ouf.
Än tuleest nuch et frasch uurd foon diling:
Wat än jat: Frasch heet ai bloot en mörtål än en iinjtål, ouers en sliiks dualis, en toutål
südänji. „Wat“ bedjüset we biise, tum biispel bai en ee-epåår unti süschene. „Jat“ bedjüset jam biise. Wat än jat.
En tiinjst foon e
Friisk Foriining
www.friiske.de
täisdi, di 16ste önj e beeridmoune
Mårketdeege
Wilt et blees sunt waage am knååp wat ouders beruchted häi as et Skandalös-Festival, hääwe önj Bräist eefter tou iir pause wi da Bräistinger Mårketdeege stää fünen. Foon törsdi bit saneene-een wörd önj e Goeshiirder mårketstää doonsed tu live musiik ma Ceenot71, Spoid unti Hafenhelden. Uk doonsfloose san aptrin, deeruner uk e Bräistinger dråchtefloose. E füürweer heet saneene ünlike ööwinge wised än tradisjonäl kömen saneenemjarn fanststöögne uner e håmer. E Bräistinher HGV wised ham tufreese ma e ferluup.
Teooter
Fort jarst tooch sunt ütbreegen foon e Corona-pandemii begant et Nordfriisk Teooter diling mat ööwen fort jarst rucht teooterstuk. E pandemii seelew heet et grutst frasch teooter, wat önjt Hüsemer Husumhus residiirt, mat draien foon en spalfilm ferbroocht. E aktuäl produksjoon schal stää fine önjt Hans-Momsen Hüs önjt Foortuft än behoonelt et laawen foon di grute frasche matematiker än allround-waasenschapsmoon. Premiere as ploond for e oktoober, naues koon ouers nuch ai säid wårde, ouerdåt et Nordfriisk Teooter åltens nuch awt bewalien foon e projäktmadle döör e Friisk Stifting lört, hätj et foont geschäftsstää.
Wääder, wååder än moune
Eefter hu droope rin leest nåcht san we diling nuch iinsjen en moien samerdäi fermousem. For ålem di eeftermadi schal et ordi sanschin jeewe, ma huuchst 22 bit 25 grood as et ouers ai mör gåns sü hiitj.
Mjarne san we mör wulkne fermousem.
Da näiste biise tunge huuchwååder önj Doogebel foue we eeling am 13 minuute ouf seeks, än dan wi mjarne eeder am 13 minuute for soowen.
E moune namt ouf.
Än tuleest nuch et frasch uurd foon diling:
Knasti: Wan en sååge swiiri unti komplitsiird as, wan huum en apgoowe ai sü lacht
liise koon, dan as et knasti. „Et as heer deele en knasti wråål“ – knasti.
En tiinjst foon e
Friisk Foriining
www.friiske.de
moundi, di 15ste önj e beeridmoune
Corona
E Corona-insidäns önj Slaswik-Holstiin gungt widere önj e huuchde. E önjtål foon e registriirde naiinjfäksjoone aw 100.000 manschne banefor soowen deege läi eefter ütkamst foont loonsmaldestää fraidi een bai 384,3. Iinj waag awfoorie läi dideere wjart bai 373,3 infäksjoone. Önj e ouersåcht foont Robert-Koch-Instituut heet Slaswik-Holstiin intwasche wider iinj foon e huuchste insidänse önj hiilj Tjüschlönj.
Fraschen Kongräs
Di Interfrasche Rädj lååsit tu e tradisjonäle Frasche Kongräs eefter Ljouwert än Dokkum önj Weestfraschlönj. Foon e 15ste bit 17ste septämber gungt et bai e 28ste kongräs amt teema E Ferbinend Wirtschap foon e Friislone önj e schaftende Tide.
Da koostinge fort hiilj program inklusiiwe eenprogram di 17ste ma nåchtert än musiik lade bai 55 Euro, for studänte jeeft et rabat.
Mör informasjoon deet e Frasche Rädj Säksjoon Nord önjt Friisk Hüs önj Bräist.
Wääder, wååder än moune
Diling san we duch nuch iinsjen en moien samerdäi fermousem, da temperatuure kaame önj e räigel ouers ai mör ouer 30 grood. Et blaft dröög bai frischen ååstenwin.
Mjarne san we riklik sanschin fermousem, da temperatuure schan ouers wat oufkäile.
Da näiste biise tunge huuchwååder önj Doogebel foue we eeling am 27 minuute for seeks, än dan wi mjarne eeder am 1 minuut ouf iinj.
E moune namt ouf.
Än tuleest nuch et frasch uurd foon diling:
Di küüper: En küüper as en mansche, wat fåte unti bålie mååget. En hoonwärk, wat et
knååp nuch jeeft. Likewälj, for gouen win, kuunjak unti whiskey än tum diilj sügoor for gou biir brüket huum hooltfåte. Än da mååget di küüper.
En tiinjst foon e
Friisk Foriining
www.friiske.de
fraidi, di 12de önj e beeridmoune
Skandaløs
Sunt änjörsne låpt önj Naischöspel wider et Skandaløs festival. Sü as bai e leeste ütjeefte fant et festival wi stää bai sin üülj stää bait Hülltoft Diip. Twaschedöör såch et sü üt, dåt et festival weegen probleeme ma e baiboogere än probleeme ma struum aw e Leeker fluuchhuuwen fleete schölj. E Corona pause köö ouers deerfor njüted wårde än fou dadeere probleeme liised.
Följk tört ai et hiilj festival bit saandi besäke, et jeeft uk däiskoorde. Mör informasjoone amt festival än et program fant huum önjt neet uner www.skandaloes-festival.de
Käärploone
Ouf moundi anere jam da käärploone aw möre schöljbusliinje önj Nordfraschlönj. Da aneringe san ai ärj: Tum diilj wårde naie hüüljstäänge önjkjard, unti e ferluup foon e liinje as lacht feranerd. Da käärtide anere jam deeram aw sam liinje am hu minuute.
Önj Söödtuner bedrååwed san e liinje:
1012 (Lålönj-Leek-Naibel)
1017 (Daoogebel – Naibel)
1022 (Dånschen Schöljferkiir Leek)
1035 (Dånschen Schöljferkiir Leek)
Wääder, wååder än moune
Diling än mjarne san we stroolnen sanschin än samerlike temperatuure trinam 30 grood fermousem. Jarst saandi tiie di eeftermadi hu wulkne ap än deer koone uk hu droope rin fåle. Et blaft ouers hiitj. Jarst ouf täisdi schal di trend ham anere.
Da näiste biise tunge huuchwååder önj Doogebel foue we di eeftermadi am 14 minuute ouf trii, än dan wi mjarne eeder am 9 minuute for fjouer.
E moune namt ouf.
Än tuleest nuch et frasch uurd foon diling:
halte: wan huum en mansche ma forsmite unti baderai plååget, dan haltet huum.
Hüülj ap tu halten, ik bliw deerbai! – halte.
En tiinjst foon e
Friisk Foriining
www.friiske.de
törsdi, di 11de önj e beeridmoune
Loonwirtwschap
Slaswik-Holstiins loonwirtschapsministerium präiwet di forsliik foon bundesagrarminister Cem Özdemir än seet EU-räigle amt stalleeden foon eekere än am fruchtwaksel önjt tukaamen iir üt. Südänji schal e fersörjing oufsääkerd wårde. Önjt gehiilj begröötet e loonsregiiring dideere forsliik, wat deertu fjart, dåt e böre önjt lönj for e äädergrün foon e bråk for ääsen wilt e Ukraine-krich mör koorn önjbage koone.
Schoule
For 278.200 bjarne än jöögedlike önj Slaswik-Holstiin begant näist waag önj e 759 ålgemiinbildene schoule et nai schöljiir. Dåt san 2500 schoulere mör as önjt iir awfoorie. E önjtål foon beruufsschoulere blaft ma 83.500 schoulere stabiil. Et breege ouers nuch liirere, besuners for e sünåmde MINT-feeke, ålsü matematiik, informaatik, natöörwaasenschap än tächnik. Regjonåål as besuners Ååstholstiin foon e bråk bedrååwed, ouers uk önj Nordfraschlönj breege liirere awt lönj.
Såchtetseelew hü e Corona-kriise diheere harfst än wunter ütfåle wårt, bildingsministerin Karin Prien wal e schoule aw arken fål ääm lätje.
Wääder, wååder än moune
Diling san we en hiitjen samerdäi fermousem ma temperatuure bit 25 grood önj Söödtuner än sügoor bit 30 grood önj Ääderstää. Deerbai wait en swåken ååstenwin, rin san we ai fermousem. Mjarne blaft et moi.
Da näiste biise tunge huuchwååder önj Doogebel foue we di eeftermadi am fiirng ouf tou, än dan wi nåchtling am 4 minuute for trii.
We hääwe fulmoune.
Än tuleest nuch et frasch uurd foon diling:
Jü hääw: Wan dü de aw en sååge unti en mansche ferlätje koost, dan as deer hääw
eefter. Hääw as südänji di ferlätj – jü hääw.
En tiinjst foon e
Friisk Foriining
www.friiske.de
moundi, di 8de önj e beeridmoune
Ferkiir
E Loonsbedriw for Strootebagen än Ferkiir (LBV) schal foon e 15ste august bit 11de septämber e Krisstroote 91 twasche Doogebel Schörk än Foortuft/Nyhörn fernaiere. Deerfor schal for en gruten pårt foont årbe e krisstroote ful spjard wårde, dåt diiljd e loonsbedriw önj en boose ma. Wilt et fräsårbe än et årbe ma tjååre as et ai åltens möölik än kam mat auto tu da hüsinge, hätj et. Baiboogere schan jare woine deeram bääder bütefor e oufspjarde berik oufstale. Da naue termiine foue da baiboogere uk nuch schraftlik madiiljd.
Ünluk
Wilt åltens nuch amt apstalen foon en fötjluuper-ferkiirsjåcht ouer e B5 önj Stääsönj swåår ferhooneld wårt, köm et deer nü fraidi tumadi tu en ferkiirsünluk. Deerbai wörd en 15 iir jung foomen foon en auto önjkjard. Tjööge beruchte, dåt e jung wüset har fiilj ouer e B5 schüwed, as´s foon en auto drååwed wörd. En helikopter broocht e swåår fersiird foomen önjt krunkenhüs önj Heide. Süwat klook tou wörd e stroote wi fri dänj.
Wääder, wååder än moune
Diling san we en döörwüksenen hamel fermousem, tumadi koone heer än deer uk hu droope rin dilfåle. Bai swåken weesten-, lääser nordweestenwin kaame da temperatuure aw süwat 19 unti 20 grood.
Mjarne blaft et äänlik
Da näiste biise tunge huuchwååder önj Doogebel foue we di formadi am 26 minuute ouf tiin, än dan wi eeling am 8 minuute ouf alwen.
E moune namt tu.
Än tuleest nuch et frasch uurd foon diling:
Kaduk: Wan en ploont brün wårt än oufsteerwed, dan as´s kaduk. „Eefter e
nåchtfroost wjarn e ploonte gåns kaduk“.
En tiinjst foon e
Friisk Foriining
www.friiske.de
fraidi, di 5de önj e beeridmoune
Samerinstituut
Uk wan for di iinje än oudere di samer mat iinje foon e samerfeerie forbai as, et Nordfriisk Samerinstituut - en ra foon waasenschaplike fordreegene am e frasche spräke, e kultuur än histoorie foont Nordfriisk Instituut önj Bräist – låpt nuch bit tut iinje foon e moune. Weensdi, di 17ste önj e beeridmoune, gungt et önjt fordreegen „Notizen aus dem 17. Jahrhundert“ foon Detlev Kraack üt Plön am e aptiikninge foon e Hüsemer prääster Peter Dankwerth.
Di 31ste jeeft et dan en oufslus foon e ra uner e tiitel „Nordfriesische Geschichte in Liedern“ foon Claas Riecken än en ra musiikere.
Åål fordreegene fine stää önjt Nordfriisk Futur önj Bräist, åltens am huulwe oocht di een.
Tour de Frasch
E Friisk Foriining lååsit tu en gåns besuner fiiljetuur:
E sünåmd Tour de Frasch as en 20km-fiilj-rallye for enarken än gungt foont Andersen-Hüs bit tu e krouf Fraschlönj, weer en gris ouert iilj broosed wårde schal. Da diiljnaamere kääre bai maning ünlike statsjoone än bekånde stäänge önj Risem-Lunham forbai, hätj et foon e Foriining. Aw e wäi wårt spaald, tääle ferteeld än schuftid mååged. Bai e tuur gungt et ai am e tid, uk saniere än ai sü fiite manschne koone mamååge. Mör informasjoon jeeft et uner friiske.de
Wääder, wååder än moune
Diling wiset ham di däi döörwüksen, än ma huuchst 17 unti 18 grood önj Söödtuner blaft et wääder dütlik uner e temperatuure foon e leeste deege. Et blaft fort mååst dröög, ouers e nordweestenwin läit ouf di eeftermadi kreefti tu.
Et waagiinje blaft döörwüksen, da temperatuure schan ai mör ouert 20 grood dölj klåmere.
Da näiste biise tunge huuchwååder önj Doogebel foue we eeling am 6 minuute for oocht, än dan wi mjarne eeder am 21 minuute ouf oocht.
E moune namt tu.
Än tuleest nuch et frasch uurd foon diling:
dööbele: et smiten foon ån unti möre tjarlinge bai en spal håt aw frasch dööbele.
En tiinjst foon e
Friisk Foriining
www.friiske.de
törsdi, di 4de önj e beeridmoune
Mörspräkihäid
For süwat tou iir heet e Kris Nordfraschlönj en årbesfloose for mörspräkihäid inruchted, weer sam ütwäälde krispolitiikere än fertreesere foon e hiisie manerhäidespräke deeram späkeliire, wat e kris fort ouerlaawen än brüken foon Friisk, Dånsch, Sönderjysk unti Plåttjüsch düünj koon. Jüheer waag låpt nü e deadline üt, ma wat nuch forsliike inbroocht wårde köön. Iinje foont iir schal e årbesfloose san rädjsliike feroufschiise, deerma e krisdäi nuch önj jüheer woolperioode önjtschiise koon.
Tour de Frasch
E Friisk Foriining lååsit tu en gåns besuner fiiljetuur:
E sünåmd Tour de Frasch as en 20km-fiilj-rallye for enarken än gungt foont Andersen-Hüs bit tu e krouf Fraschlönj, weer en gris ouert iilj broosed wårde schal. Da diiljnaamere kääre bai maning ünlike statsjoone än bekånde stäänge önj Risem-Lunham forbai, hätj et foon e Foriining. Aw e wäi wårt spaald, tääle ferteeld än schuftid mååged. Bai e tuur gungt et ai am e tid, uk saniere än ai sü fiite manschne koone mamååge. Mör informasjoon jeeft et uner friiske.de
Wääder, wååder än moune
Diling san we en samerliken däi fermousem ma temperatuure bit tum diilj ouer 30 grood, et norden foon e kris blaft wat kouler. Bai foole sanschin blaft et dröög.
Mjarne san we mör wulkne fermousem, et blaft ouers samerlik.
Da näiste biise tunge huuchwååder önj Doogebel foue we eeling am 17 minuute ouf soowen, än dan wi mjarne eeder am 17 minuute for oocht.
E moune namt tu.
Än tuleest nuch et frasch uurd foon diling:
Kükele: Kükele bedjüset, dåt följk maenouder slåådert än snååket än deerbai uk stäis
wi latjem lååket. Et as lusti, ouers följk wal ai, dåt et gliks enarken mafäit. Aw tjüsch säit huum „gackern“ unti „schwatzen“ deertu. Kükele.
En tiinjst foon e
Friisk Foriining
www.friiske.de
weensdi, di 3de önj e beeridmoune,
Huuwendeege
Önj Nordfraschlönj jült et as füfd iirtid: Diling begane da Hüsemer Huuwendeege, intwasche ål fort 39st tooch. Weegen e Corona-pandemii schölj et spektookel da leeste biise iirnge ütfåle, weeram huum nü jarling ålerhånd eefterhååle wal. Süwat 150 böle löre aw e besäkere, ai bloot bai e huuwen, ouers uk önj e banestää, aw e Rüüdj Port, fort sloot än bai oudere stäänge. Deertu jeeft et en bröket program bit saandi. Mör informsjoone fant huum uner www.husum-tourismus.de.
Lasmooterfersoomling
Et Nordfriisk Teooter lååsit sin lasmoote tu en lasmooterfersoomling än saneene, di 3de önj e harfstmoune önjt Fraschlönj önj Risem. Jüst sü as leest iir, schal e lasmooterfersoomling as en latj festival fiird wårde ma grilen än livemusiik. Tu e kunstnere, wat ål tusäid hääwe, hiire Dü an Ik. Et duo bestoont üt e Feringer schungster Keike Faltings än di dånsche Nils Angus.
Wääder, wååder än moune
Diling san we en fründliken däi fermousem ma temperatuure bit 25 grood, önjt norden blaft et en lait käiler. Deer wait en frischen win foon söödweesten.
Mjarne schal et nuch wat wurmer wårde.
Da näiste biise tunge huuchwååder önj Doogebel foue we eeling am 22 minuute for soowen, än dan wi mjarne eeder am 6 minuute ouf soowen.
E moune namt tu.
Än tuleest nuch et frasch uurd foon diling:
di awluup: Korte besäk, wat åltens wider kamt
En tiinjst foon e
Friisk Foriining
www.friiske.de
täisdi, di 2de önj e beeridmoune
Bio-fiinjde
Önj Klasbel bai Naibel jeeft et, sü schucht et üt, manschne, wat irgentwat iinj bioloogisch loonwirtschap heewe. Ai fort jarst tooch köm et tu wandalismus aw en eeker foon e SoLaWi Kirchhof Klixbüll, en solidarisch loonwirtschapsprojäkt, wat foon e bio-böre Dirk Andresen grünläid än pååsed wårt. Mör as 50 lasmoote heet di feriin intwasche, weer däike manschne tuhuupe gräintjüch önjbage.
Di såchschååse as tum luk ai tu huuch, hätj et foon e feriin. Ouers följk wunert ham, weeram sün projäkt önjt toorp müülj foon wandalismus as.
Swumbåd
E stää Hüsem wal en sünåmd Destination Toorp, da Schööblinger seelew wan ouers liiwer jare fribåd än e campingplåås ma e imbis behüülje. Sü schuhct et tumanst üt, wan huum aw unerschrafteliste än e bürgerinisjatiiwe kiiket. Ålet tu lääs, håt et ouers foon e stääferwålting, wat uk fort üülj faschertoorp Schööbel tustönji as. Et Schöblinger swumbåd schal eefter e wale foon e politiik plåås mååge for en toorp üt tiny-hüsinge. Müülj as en nachhaltigen tuurismus, campingplåås än swumbåd pååse ai mör tu en modärn tuurismuskonsäpt, håt et foon e stää Hüsem. Deertu kaame da huuge koostinge fort bedriwen foont swumbåd.
Wääder, wååder än moune
Diling san we en döörwüksenen hamel fermousem, di eeftermadi schan we heer än deer önj Fraschlönj ma rin räägne. Da temperatuure kaame aw 18 bit 20 grood önjt norden än 25 grood önjt sööden bai kreeftien söödenwin.
Mjarnbe schal et wi fründliker wårde ma samerlike temperatuure bit 27 grood.
Da näiste biise tunge huuchwååder önj Doogebel foue we eeling am e klook seeks, än dan wi mjarne eeder am 27 minuute ouf seeks.
E moune namt tu.
Än tuleest nuch et frasch uurd foon diling:
blees: fründlik än fröilik
di bleeskiiker: En mansche, wat bai ålet blees eefter foorne kiiket...en optimist
En tiinjst foon e
Friisk Foriining
www.friiske.de
fraidi, di 3de önj e samermoune
Gas
E huuwen Brunsbüttel schal bit iinje 2022 en önjbining tut tjüsch gasneet füünj. Deerma schal et inspisen foon importiird LNG önjt gasneet möölik wårde. Dåt diiljden da neetbedriwer SH Netz än Gasunie mårling ma. Önjt fiird kwartaal wal huum deerma klåår weese. Ministerpräisdent Daniel Günther wal, dåt tu began 2023 önj Brunsbüttel en swumen LNG-terminal önj bedriw nümen wårde koon. Äädergrün as, dåt dåt önj Brunsbüttel ploond stääwi LNG-importterminal ai kortfristi tu ferfäiging stoont, Tjüschlönj wal ouers möölikst gau ünoufhangi wårde foon rusisch gas.
SSW
Ma Lars Harms än Sybilla Nietsch san gliks twäär SSW-fertreesere foon e nordfrasche krisferbånd önjt loonshüs önj Kil intäägen. Nü däi e partai bekånd, huum da biise loondäismanschne önj da biise frasche woolkrise as maårbere tu sids stönje schal. Deer as jarst di naie krissekretäär Helge Harder än e waasenschaplik maårberin foon e loondäisfraksjoon, Marlene Christiansen üt Bräist, wat önj Nordfraschlönj feroontuurdlik for e sosjååle neetwärke weese schal.
Wääder, wååder än moune
Diling san we en fründliken däi fermousem ma foole sanschin än temperatuure bit 14 grood. Et blaft dröög, ouers e win wait duch bili frisch foont norden.
Et waagiinje blaft moi, da temperatuure kaame ouers ai ouert 20 grood dölj.
Da näiste biise tunge huuchwååder önj Doogebel foue we eeling am 23 minuute ouf fiiw än dan wi mjarne eeder am 12 minuute for seeks.
E moune namt tu.
Än tuleest nuch et frasch uurd foon diling:
di glii: En glii as gauen än ünapfålien löke: Ik füng ai mör as en glii foon har! Unti uk: En glii döört waning smite. - Et koon ouers uk di ütdruk önj e uugne bedjüse: Deer gäng en hiitjen glii üt har uugne! Di glii.
En tiinjst foon e
Friisk Foriining
www.friiske.de
törsdi, di 2de önj e samermoune
Kunst
Ma en fiirstün wörd önjt Hüsemer Nissenhüs di kuraator foon e Museumsferbånd Nordfraschlönj, Uwe Haupenthal, önj runte schakd. Sunt 1996, as e ferbånd üt Sloot, Nissenhüs än oudere hüsinge gründläid wörd, as Uwe Haupenthal båås wään än heet e ferbånd for ålem önj e ruchting modärn kunst schääwen. Nai kuratoorin än eefterfülier as e archäologin Tanja Brümmer, wat ål långer for e museumsferbånd årbet.
Diwersitäät
Schoulere foon Leeks regjonåålschölj füngen änjörsne bröketen besäk. E Hamborjer dragqueen Veuve Noire beseecht et schölj än diskutiird ma e jöögedlike aspäkte foon tolerans än diwersitäät. Deerbai ferteeld jü uk am äine erfååringe, tum biispel hü´s foon ruchte kjarls betrüwed än ferfülid wörden as. Organisiird wörd di besäk foont Ewangeelsch Bjarne- än Jöögedkontoor Nordfraschlönj as baidråcht tut projäkt „Be more Rainbow“. Deerma schan jöögedlike jam önj ünlike formaate ma tolerans än respäkt ütenouderseete.
Wääder, wååder än moune
E formadi wiset ham jarst nuch gra än bedaked, di eeftermadi schal ouers uk e san wi rütkiike. Önjt gehiilj schal et dröög bliwe ouer e däi, e win wait ouers püsti foont nordweesten bai temperatuure bit süwat 13 grood.
Mjarne schal et fründliker wårde.
Da näiste biise tunge huuchwååder önj Doogebel foue we di eeftermadi am 10 minuute for fiiw än dan wi mjarne eeder am 14 minuute ouf fiiw.
E moune namt tu.
Än tuleest nuch et frasch uurd foon diling:
Dåt kridel: Et kridel as e sååge weeram manschne jam önj e hääre foue. Sün döljstiinj
twasche näiberne koon oofting en kridel weese. Aw tjüsch as et en „Zankapfel“ – aw frasch et kridel.
En tiinjst foon e
Friisk Foriining
www.friiske.de
törsdi, di 12de önj e krölemoune
Winenergii
Foon da 2 % foon e loonsfläche, wat for winfiilje ütwised san, koon bloot e haleft ma moderne winfiilje bebaged wårde. Dåt as et resultoot foon en unersäking foont Frauenhofer-Instituut önj e apdråch foon e Bundesferbånd Winenergii. Bait tuschäären foon da 344 änkeltstöögne as e Jamaika-koalisjoon deerfoon ütgängen, dåt en winfiilj önjt madelmätj 150 meter huuch as, sü as önj e uugensteblak uk nuch da mååste fiilje önj Nordfraschlönj. Et gödjåchten gungt ouers deerfoon üt, dåt da winfiilje önj e tukamst 180 bit 195 meter huuch san. Ouerdåt e manstdistans tu hüsinge foon e huuchde oufhångt, koone suk huuge önjlååge ouers knååp apstald wårde.
Dåmper
Kort for began foon e samersäsång aw e nordfrasche ailönje kamt nü e rääding önj e leest sekund. Et lai for Doogebel wårt nü duch ütbagerd. Sü wal huum ferhanere, dåt da dåmpere jam fååstsile än ouer e samer südänji ai mör tiideünoufhangi jant än jurt sile koone. Bååsegååste än hiisie wjarn trung, dåt et nü en tiideoufhangien fåårploon jeewe schal, sü as bit önj e sööwentier iirnge.
Et lai foor Doogebel as döör oufloogeringe foon sedimente sü läich wörden as nuch uler awfoorie.
Wääder, wååder än moune
Diling san we en fründliken däi fermousem ma hu wulkne, ouers uk wat sanschin. Et blaft dröög bai frischen weestenwin än temperatuure bit 13 grood.
Mjarne san we wi en bedakeden hamel fermousem.
Da näiste biise tunge huuchwååder önj Doogebel foue we tumadi am 2 minuute for tweelwen än än dan wi nåchtling am 17 minuute ouf madnåcht.
E moune namt tu.
Än tuleest nuch et frasch uurd foon diling:
Jü meel: En meel san awt lönj 1,609 km än awt wååder 1,852 km. Besuners önj
Grutbritanjen än önjt Commonwealth wårt önj meele än ai önj km räägend.
En tiinjst foon e
Friisk Foriining
www.friiske.de
weensdi, di 4de önj e krölemoune
biisüük
Et jeeft swinesüük, föögelsüük än uk for bie jeeft et wat äänliks: E Amerikoonsch Föölbrätj gungt önj e regjoon trinam. Önj Slaswik-Holstiin wörden 10 späärgebiite nåmd, sü uk önj Nordfraschlönj. Bai en bimoon önj St. Pider-Ording as e süük ütbräägen. 15.000 diirte schönj ambroocht wårde. E huuchinfäksjöös krunkhäid, wat for e mansche ünfåårlik as, mååget e hiilj brätj tuninte än koon sü hiile följke foon bit tu 80.000 diirte düüdj mååge. En uursååge foont spriidjen foon e wiirus san tum diilj uk ouerfordide bimååns än önjfångere, wat ai wiise, wat for mätje iinj e krunkhäid unernümen wårde schan, wårt foon bimååns säid.
Fåårwååder
E reederai WDR beswjart har am e hiinje tustånd foont fåårwååder foon Doogebel eefter Feer än Oomram. Önj e uugensteblak lade da wååderstånde dütlik unert däik läichwååder, MTNW aw tjüsch, tum diilj ma ferschääle foon ån bit twäär meter. Dåt as en grut probleem, hätj et tum biispel uk önjt blees, ouerdåt bai läichwååder sü di huuwen önj Doogebel knååp nuch önjlim wårde koon. Wan et fåårwååder ai diiper wårt, dan koon e WDR nån tiideünoufhangien fåårploon mör önjbiidje, sü e reederai. Dan schal ham di ploon wi eefter eeb än flödj ruchte, sü as et nuch bit 1971 normaal wus.
Wääder, wååder än moune
Diling san we en graen hamel fermousem ma riklik wulkne. Rin schal et ouers ai jeewe, än uk e win wait ai tu püsti foont nordweesten. Et termometer kamt aw süwat 9 bit 10 grood bait wååder.
Mjarne schal et wi fründliker wårde.
Da näiste biise tunge huuchwååder önj Doogebel foue we di eeftermadi am 12 minuute ouf fiiw än dan wi mjarne eeder am 25 minuute for seeks.
E moune namt tu.
Än tuleest nuch et frasch uurd foon diling:
brüdelai: Wan en årbe tu gau än ai nau än gödj mååged wårt, dan as et brüdelai. Aw tjüsch säit följk „Pfusch“. Et dou-uurd deertu as „brüdle“.
En tiinjst foon e
Friisk Foriining
www.friiske.de
Nais foon Diling mååget feerie bit tu e 27ste önj e gjarsmoune!
We wansche jam en fröiliken poosche!
weensdi, di 6de önj e gjarsmoune
Boondoom
Twäär bååsegååste üt Bayern hääwe ma jare fototuur aw e Hindenburgdoom en inseet foon e Bundespolitii ütliised. Da biise 53 än 59 iir üülje kjarls wjarn saneene aw e doom unerweegens, diild e politii änjörsne ma. En låkfäärer heet da bååsegååste sänj än e politii teeld, wat da biise bait amspånwärk önj e Rikelsblinger Kuuch apfünen. Da biise trainspotter däin tu än wees aw e boondoom fort knipsen foon fotos. Ja wörden beliird än woorschaud.
Åltens wider luupe tuuriste ouer e boondoom än feruursååge sü laawensfåårlike lååge for pasajiire än jam seelew.
Föögelsüük
E Kris Nordfraschlönj liiset et apstålingsgeboot for fäädersooken önj pårte foont banelönj ap. En gruten pårt foon e kris wider ouf foon e diräkt küst as wälj fri foon e föögelsüük, diiljd e kris änjörsne ma. For dideere berik, weer sunt di 11de önj e mistmoune nån krunken föögel ma föögelsüük mör fünen wörden as, beånt et weterinääråmt e placht fort inspäären foon e diirte.
Önj e kuuge än bait heef blaft et apstålingsgeboot ouers önj kreeft, jüst sü trinam grute kööle än oudere grute wååderpäile.
Wääder, wååder än moune
Diling san we wider hiinjer wääder fermousem as änjörsne. Deer schal ouer e hiile däi ma rin räägend wårde, än uk e win wait kreefti foont weesten. Da temperatuure kaame aw süwat 7 grood.
Mjarne schucht et ai bääder üt.
Da näiste biise tunge huuchwååder önj Doogebel foue we eeling am 11 minuute ouf seeks än dan wi mjarne eeder am 27 minuute for soowen.
E moune namt tu.
Än tuleest nuch et frasch uurd foon diling:
da flanere: Flanere san smuke, apfålie kluuse, wat ouers gornån wjart hääwe. Ma strasstiinje än sü. Unti kroom, wat huum ai brüke koon. Aw tjüsch Flitter unti Tand. Da flanere.
En tiinjst foon e
Friisk Foriining
www.friiske.de
törsdi, di 3de önj e uursmoune
Frasch önjt schölj
Mjarne fant önj e Koogshalle önj e Reussenkööge en konferäns am Frasch önj e schoule stää. Döörfjard wårt e konferäns foon e Kris Nordfraschlönj önjt tuhuupeårbe mat Nordfriisk Instituut. Fertreesere foon schoule, ministerium än kris wan deeram diskutiire, hü mör frasch unerruchted wårde koon än da schoulertåle wi steege. Sunt mör as 10 iir gungt e önjtål foon schoulere, wat et friwali feek Frasch beleede, tubääg. Uk san deer knååp nuch schoule, wat et feek önjbiidje. Bildingsministerin Karin Prien wal en gröötuurd hüülje, koon ouers weegen en woolkåmptermiin ai bai e diskusjoone diiljnaame.
Naie uurde
E wråål anert har stäis, än deeram schan uk d frasche åltens wi naie uurde bile unti tuhuupeseete. Dåt schait bai mamenspräkere önj e räigel instinktiif än ai åltens gramatisch rucht. Hü uurde aw frasch rucht tuhuupeseet wårde, dåt ferklååre nü tou liirtakste aw e hüüsesid foont Nordfriisk Instituut. Uner „Friesische Wortbildung Fering unti Mooring“ fant huum da manuskripte gratis tu downloaden, iir´s önj en ouerårbed wersjoon önj e samer pränted wårde.
Da liirwärke san schraawen wörden foon Antje Arfsten, Lena Terhart än Anne Paulsen-Schwarz.
Wääder, wååder än moune
Diling san we en mänging üt sanschin än wulkne fermousem bai temperatuure bit süwat 5 grood. Deer wait en frischen ååstenwin. Mjarne blaft et eefteremätje moi.
Da näiste biise tunge huuchwååder önj Doogebel foue we di eeftermadi am iinj minuut ouf trii än dan wi nåchtling am 13 minuute ouf trii.
E moune namt ouf.
Än tuleest nuch et frasch uurd foon diling:
jü dööged: Wan irgentwat ducht, dan sat er en gou dööged önj. Dan heet et kwalitäät. Et uurd heet nuch en tweed bedjüsing, ouerdåt uk en mansche en gou dööged hääwe koon. Deer wörd huum dan aw tjüsch „Tugend“ seede. Jü dööged.
En tiinjst foon e
Friisk Foriining
www.friiske.de